Arteriaalne hüpotensioon on vererõhu langus, mille korral ülemise ehk süstoolse rõhu number ei ületa 90 mmHg ja alumise ehk diastoolse number ei ületa 60 mmHg.
Enamasti kannatavad madala vererõhu käes teismelised ja naised. Ka eakatel inimestel võib mõnikord vererõhk madal olla - see on pigem tingitud veresoonte toonuse vähenemisest ja aterosklerootilistest muutustest veresoontes.
Madal vererõhk võib olla:
•normi variant ehk füsioloogiline - näiteks pärilik iseärasus või treenitud sportlastel;
•haiguse või elundsüsteemi väärtalitluse tunnus - näiteks kehaasendi muutmisel tekkiv vererõhu langus, veresoonte toonuse häirest, šokist, suurest verekaotusest, aneemiast, kilpnäärme alatalitlusest või teistest haigustest tingitud madal vererõhk.
Madala vererõhu sümptomid
Füsioloogiline ehk normaalne hüpotensioon ei põhjusta tavaliselt ebamugavusi.
Kui vererõhk langeb kiiresti ja elundid ei jõua sellele õigesti reageerida, tekib ajukoe hapnikuvaegus, mille tõttu võib tekkida:
•lühiajaline nägemishäire
•peapööritus
•kõnnaku häire või tasakaaluhäire
•minestustunne
•naha kahvatus
•iiveldus
Kui vererõhk püsib madal pikema aja jooksul, võib see põhjustada meeleoluhäireid, mäluhäireid, nõrkust, liighigistamist, peavalu, unehäireid ning libiido langust. Vererõhku võivad langetada ka paljud ravimid, isegi siis, kui neid ei kasutata vererõhu langetamise eesmärgil - näiteks vee väljaajamiseks (diureetikumid) ning eesnäärme haiguste raviks mõeldud ravimid. Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/10/01/madal-vererohk