Kõik inimesed on elu jooksul kogenud südamekloppimist ehk tunnet, et süda lööb kiiresti või tugevalt. Seda kutsuvad esile stress, füüsiline koormus, ravimid ning harvem mõni tervisehäire. Südamekloppimise ajal lööb süda kiiresti ja tugevalt – seda on tunda nii rinnus, kui ka kurgus või kaelas. Südamepekslemine võib tekkida nii tavaolekus kui ka koormuse korral. Kuigi südamepekslemine võib olla muret tekitav, on see tavaliselt ohutu. Ta lisab, et ainult harvadel juhtudel võivad südamekloppimised olla tõsise südamehaiguse sümptomiks – näiteks ebaregulaarne südametegevus ehk arütmia võib vajada ravi.
Millal pöörduda arsti juurde?
Harva esinevat südamepekslemist, mis kestab vaid mõni sekund, ei ole vaja tavaliselt uurida. Kui teil on diagnoositud südamehaigusi ja tunnete südamekloppimist, mis tekib sageli või on süvenenud, rääkige sellest kindlasti oma arstiga.
Pöörduge EMOsse või kutsuge kiirabi, kui koos südamekloppimisega esineb:
Ebameeldiv tunne või valu rinnus
Teadvuse hägunemine
Tõsine õhupuudus
Tugev pearinglus
Levinumad südamepekslemise põhjused on järgmised:
Tugevad emotsionaalsed reaktsioonid: näiteks stress, ärevus või paanikahood
Depressioon
Raske treening
Stimuleerivad ained, sealhulgas kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid ning pseudoefedriini sisaldavad külma- ja köharavimid
Palavik
Menstruatsiooni, raseduse või menopausiga seotud hormonaalsed muutused
Kilpnäärme talitlushäire (pigem esineb seda kilpnäärme ületalitluse korral)
Mõnikord võib südamepekslemine olla märk tõsisest probleemist, näiteks kilpnäärme ületalitlusest ehk hüpertüreoidismist või ebanormaalsest südamerütmist ehk arütmiast. Rütmihäired võivad põhjustada väga kiiret pulssi (tahhükardia), väga aeglast pulssi (bradükardiat) või ebaregulaarset südamerütmi. Loe rohkem Postimehe lehelt: https://tervis.postimees.ee/7723866/millal-peaks-sudamekloppimisega-arsti-poole-poorduma