Nahanäsad on nahal paiknevad väikesed pehmed, healoomulised moodustised, mis ühel ja samal inimesel võivad välja näha väga erinevalt ja asuda erinevates piirkondades. Arstid võivad neid nimetada samuti fibroomideks, pehmeteks fibroomideks või fibroepiteliaalseteks polüüpideks.
Tavaliselt ei põhjusta need mitte mingeid vaevusi, kuid kasvades suuremaks võivad hakata puhtalt mehhaaniliselt segama. Lisaks tekib suurema nahanäsa puhul oht, et patsient kahjustab seda, näiteks riietumisel (mis sageli juhtub näiteks naistel rinnahoidja selgapanemisel) või aktiivse treenimise ajal.
Nahanäsa võib märku anda tervisehäirest
Nahanäsad võivad tekkida erinevatel kehaosadel, tavaliselt on neid rohkem pea, kaela, rindkere ja kaenlaaluste piirkonnas, harvemini kubeme- ja pärakupiirkonnas. Värsked uuringud näitavad, et tegemist ei pruugi olla lihtsalt kosmeetilise probleemiga, vaid organismi signaliseerimisega naha kaudu sellest, et käes on tõsisem tervisehäire, millega peaks kohe tegelema.
Samas ei tasu unustada, et teised nahahaigused, sh pahaloomulised kasvajad, võivad välja näha sarnaselt nahanäsadega.
Tekkemehhanismid on siiani teadmata
Pole täpselt selge, kuidas või miks nahanäsad tekivad, kuid nende arv tavaliselt suureneb vananemisel (60%-l 69-aastastest või vanematest inimestest on mitu nahanäsa), mis võib peegeldada immuun- ja ainevahetussüsteemi vananemisega kaasnevaid protsesse.
Arvatakse, et hõõrdumine võib soodustada nahanäsade teket ja inimese papilloomiviirus võib olla üks provotseeriv faktor. Uuringute kohaselt on umbes 50%-l nahanäsadega inimestel avastatud organismis HP-viirust (Human papillomavirus). Samas, mõnes uuringus on leitud HPV 6 ja HPV 11 viirustüvede DNA-d isegi kuni 71%-l nahanäsadest.
Mõned teadlased viitavad sellele, et nahanäsad tekivad hüperinsulineemia tõttu, kuna insuliin on rakkude kasvu stimuleeriv hormoon. Hüperinsulineemia on seisund, mis tekib siis, kui pikaajalise süsivesikute (suhkrute) liigtarbimise tõttu kõhunääre pidevalt toodab suuremates kogustes insuliini, mis aitaks viia suhkrut verest rakkude sisse. Selline seisund on üks insuliiniresistentsuse põhjustest.
Mikroskoopilisel uurimisel on nahanäsades näha kerget kroonilist madalatasemelist põletikku.
Tähendus terve organismi kontekstis
Teadlased on hiljuti leidnud seoseid nahanäsade ja mitmete kliiniliste seisundite vahel. Patsientidel, kellel on palju nahanäsasid, on suurem risk akromegaalia (liikmehiidsus), jämesoole polüüpide, Crohni tõve, diabeedi, kõrgvererõhutõve, kolesterooli taseme suurenemise ja naha hüperpigmenteerumise tekkeks.
Nahanäsad on seotud ka metaboolse sündroomiga. Uued andmed viitavad sellele, et nahanäsad võivad viidata insuliiniresistentsusele. See on murettekitav, sest nii metaboolne sündroom kui ka insuliiniresistentsus suurendavad kardiovaskulaarse suremuse riski.
Teised uuringud on seostanud nahanäsasid kõrgenenud leptiini (täiskõhutunde hormoon), C-reaktiivse valgu (põletikunäit) ja kõrgenenud insuliini tasemega...