Põrn, mis on umbes sama suur kui inimese rusikas, asub vasakus küljes roiete all mao kohal. Põrn on osa lümfisüsteemist, mis võitleb infektsioonidega ja hoiab kehavedelikke tasakaalus, toodab valgeid vereliblesid, mida nimetatakse lümfotsüütideks, mis omakorda toodavad antikehi (spetsiaalsed valgud, mis kaitsevad võõrainete sissetungimise eest). Põrn aitab kontrollida vere kogust kehas ning hävitab vanu ja kahjustatud vererakke.
Aspleenia
Aspleenia on põrna kaasasündinud (mis on väga haruldane) või operatsioonijärgne (kõige sagedasem) puudumine.
Mõnel inimesel ei tööta põrn korralikult, mis võib tuua kaasa nn funktsionaalset aspleeniat (põrn on sisuliselt olemas, aga oma funktsiooni ei täida). Selle põhjuseks võib olla selline verehaigus nagu sirprakuline aneemia, gluteenitalumatus ehk tsöliaakia ja alkohoolne maksahaigus. Funktsionaalne aspleenia võib tekkida ka pärast põrna arterite või veenide vigastust.
Põrna suurenemine
Teatud haigused võivad põhjustada põrna suurenemist; vigastuse korral võib põrn rebeneda, eriti kui see on juba suurenenud.
Põrna suurenemist võivad soodustada:
● viiruslikud infektsioonid, näiteks mononukleoos (Epstein-Barri viirus);
● bakteriaalsed infektsioonid nagu süüfilis või südamepõletik (müo- või endokardiit);
● parasiitnakkused nagu malaaria;
● tsirroos (krooniline pöördumatu maksahaigus) ja muud maksahaigused;
● erinevat tüüpi hemolüütilised aneemiad – seisund, mida iseloomustab punaste vereliblede varajane hävimine;
● verevähid nagu leukeemia ja müeloproliferatiivsed kasvajad ning lümfoomid nagu Hodgkini tõbi;
● ainevahetushäired nagu Gaucher' tõbi ja Niemann-Picki tõbi;
● surve põrna või maksa veenidele või verehüüve nendes veenides;