Kõhus asuvad elundid nagu magu, soolestik, maks, sapipõis, põrn, neerud ja kõhunääre, kuid seal paiknevad samuti keha suurim arter ja veen. Kõige sagedamini kõhuvalud on funktsionaalse päritoluga. See tähendab, et kõhuvalu on tingitud erinevate elundite ja organismi osade talitluse häirest, mis ei tekita olulisi või püsivaid kahjustusi.
Kõhuvalu ja puhitus võib tekkida näiteks pärast vürtsika toidu söömist. Sel juhul läheb valu ise mõne minuti või tunniga üle, harvemini kestab valu mitu päeva ja äärmiselt harva võib see kesta ka kuid või lausa aastaid.
Ebamäärane kõhuvalu võib aga tulla ja minna, paikneda kord ala-, siis jälle ülakõhus või naba piirkonnas. Ebamääraseks kõhuvaluks nimetatakse sellist valu, mille põhjuste, iseloomu, kestuse ja lokaliseerimise osas puudub selgus nii arstil kui patsiendil. Mõnikord võib see sõltuda ka söögist. Kõhuvalu võib vaevata järjest näiteks nädal aega ja siis paariks kuuks jälle kaduda. Samas võib see ka üsna kaua püsida, olles samas hästi talutav, teisi sümptomeid põhjustamata. Selliste valude puhul ei pruugi ka erinevate uuringute abil mingeid vastuseid saada.
Kodustes tingimustes võib lühiajalist kõhuvalu leevendada vaid siis, kui puuduvad tõsised sümptomid nagu verejooks, kõrge palavik, tugev nõrkus, oksendamine või valu rinnus. Korduvat või kroonilist kõhuvalu võib kodus leevendada juhul, kui patsienti on juba eelnevalt uuritud ja tõsisemat terviseprobleemi selle käigus tuvastatud ei ole. Loe rohkem Postimehe lehelt: https://tervis.postimees.ee/7200738/kohuvalu-voib-pohjustada-ka-sudame-voi-kopsuhaigus