Ateroskleroos on haigus, mille puhul arterite seintele ladestuvad peamiselt rasvadest, aga ka kaltsiumist ja muudest verekomponentidest koosnevad naastud. Ajaga naastud kõvastuvad, kahjustades arterite sisekesta ja arteri valendik aheneb, mille tõttu normaalne verevool kudedesse ja elunditesse häirub.
Ateroskleroos võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid, sealhulgas südame- või peaajuinfarkti või isegi surma. Ateroskleroos võib haarata kõiki keha artereid nii südames, ajus, kätes, jalgades, vaagnas kui ka neerudes.
Kõige levinumad ateroskleroosist tingitud haigused
Ateroskleroos ei pruugi anda mingeid sümptomeid ja see diagnoositakse sageli alles siis, kui inimesel tekib südame- või peaajuinfarkt.
Südame isheemiatõbi
Südame isheemiatõbi tekib siis, kui verevool südame arterites muutub ebapiisavaks selleks, et tuua südamelihaseni hapnikurikast verd, eriti koormuse ajal. Kolesteroolinaastud võivad osaliselt või täielikult blokeerida vere ringlust peentes südame arterites (nn pärgarterites), mis põhjustabki isheemiatõve sümptomeid (neid sümptomeid nimetatakse stenokardiaks) - õhupuudus, valu või ebameeldiv tunne rinnus, sageli kiirgumisega vasakusse õlga, lõuga, abaluusse või kõhtu, mis tekib pigem kõndimisel, füüsilisel koormusel või stressi ajal.
Unearteri ahenemine
Unearteri ahenemine tekib siis, kui kaela mõlemal poolel asuvate arterite (unearterid, mis varustavad peaaju hapnikurikka verega) sisekestadele koguneb kolesteroolinaaste. See võib põhjustada vereringehäiret peaajus, mille tagajärjeks võib olla insult (ehk peaajuinfarkt).
Perifeersete arterite ahenemine
Perifeersete arterite ahenemine tekib siis, kui kolesteroolinaastud kogunevad peamistesse arteritesse, mis varustavad verega jalgu, käsi ja vaagna piirkonda. Kui nendes kehaosades vereringe häirub, võib see põhjustada valu, tundlikkushäiret, tõsist infektsiooni või gangreeni.