Veri koosneb plasmast (vere vedel osa) ja verelibledest - leukotsüütidest, trombotsüütidest, erütrotsüütidest. Igal vererakul on oma funktsioon: leukotsüüdid vastutavad immuunkaitse eest, trombotsüüdid vere hüübimise eest, erütrotsüüdid transpordivad hapnikku.
Tervel inimesel on vere koostis üsna konstantne, kuid võib muutuda haigestumisel. Mõnikord võib avastada haiguse isegi siis, kui sümptomeid ei ole veel tekkinud. Sümptomite esinemisel aitab vereanalüüs mõista haiguse olemust, teha kindlaks põletikulise protsessi raskust.
“Tavalist vereanalüüsi” (mida veel nimetatakse kliiniliseks vereanalüüsiks, üldvereanalüüsiks, hemogrammiks) kasutatakse erinevate põletikuliste haiguste, allergiliste seisundite ja verehaiguste diagnoosimiseks. Korduv vereanalüüs dünaamikas mingi aja pärast esimest analüüsi annab arstile võimaluse hinnata määratud ravi efektiivsust, paranemise tendentsi ja vajadusel korrigeerida ravi.