Maomahl koosneb mitmest ainest, sh soolhappest ja seedeensüümidest, mis aitavad seedida toitu ja täidavad muid ülesandeid:
●aitavad organismil omastada teatud toitaineid, näiteks valke ja vitamiin B12
●hävitavad bakterite ja muude patogeenide kasvu maos
Ülehappesuse ja alahappesuse sümptomid on sageli sarnased – näiteks võivad mõlemad põhjustada ülakõhuvalu. Peamine erinevus seisneb selles, et alahappesuse korral tekib suure tõenäosusega valkjas katt keelel, röhitised, puhitus; samuti on väljaheites näha ehk seedimata toidu jääke.
Mao alahappesus
Alahappesus on seisund, mille puhul on soolhappest koosneva maomahla tootmine vähenenud. Alahappesus põhjustab seedehäireid ja imendumishäireid, millele võivad järgneda kaalu langus ja seedetrakti infektsioonid.
Maohappe pH peab olema normis alla 3 (ehk mida madalam, seda happelisem), kuid selle väärtus vahemikus 3–5 viitab alahappesusele.
Mao alahappesuse põhjused
●Vananemine. Vanematel inimestel, eriti vanuses üle 65 eluaasta on alahappesus väga levinud seisund
●Stress. Krooniline stress võib põhjustada alahappesust
●Ravimid. Antatsiidide ja muude ravimite (näiteks refluksi ja kõrvetiste raviks) pikaajaline kasutamine võib vähendada maohappe tootmist
●Bakteriaalne nakkus. Üle 50% elanikkonnast kogu maailmas on nakatunud Helicobacter pylori bakteriga, mis võib soodustada nii alahappesuse kui ka ülehappesuse teket
●Operatsioonid. Mõned kirurgilised protseduurid, sealhulgas maovähendusoperatsioon, võivad soodustada alahappesuse teket.
Mao alahappesuse sümptomid
●puhitus
●röhitised
●kõhulahtisus
●puhitus ja gaasid
●juuste väljalangemine, haprad küüned
●kõrvetised
●soolenakkused
●vereproovides avastatud teatud toitainete puudus, sealhulgas raua ja B12 vitamiini puudus