Väga üldiselt võib öelda, et põletik on keha immuunsüsteemi reaktsioon ärritavale tegurile, milleks võib olla nii bakter kui ka võõrkeha, näiteks pind. Põletik ei teki siis, kui haavast hakkab mäda tulema, vaid juba siis, kui keha alles hakkab ärritaja vastu võitlema. Põletikku võivad põhjustada bakterid, viirused, seened, kemikaalid, kiirgus, võõrkehad. Näiteks võib tuua erinevaid põletike liike: nahapõletik (dermatiit), kusepõiepõletik (tsüstiit), neelupõletik (farüngiit), liigesepõletik (artriit).
Tavalised põletiku tunnused on: punetus, turse, valu, paikne või üldine temperatuuri tõus ja kahjustatud piirkonna funktsiooni häire (näiteks nohu puhul ninakinnisus ja haistmishäire).
Põletik ei pruugi põhjustada tugevaid sümptomeid ja võib alata hiilivalt.
Põletiku tunnusteks võivad olla ka halb enesetunne, kurnatus ja palavik, mis peegeldavad immuunsüsteemi talitluse aktiveerimist, ainevahetuse kiirenemist ning antikehade ja immuunrakkude aktiivsemat tootmist. Juhul kui pisikud on väga agressiivsed ja immuunsus on nõrk (erinevatel põhjustel, näiteks krooniliste haiguste, tarvitavate ravimite või vanuse tõttu), ei pruugi organism olla võimeline korralikult sissetungijaga võitlema, sellisel juhul võib tekkida veremürgistus (sepsis), mis võib halvimal juhul lõppeda surmaga.
Mis põletiku puhul organismis toimub?
Selleks, et piirata kahjustava teguri mõju, hakkab organism tootma spetsiaalseid aineid, nende hulgas bradükiniini ja histamiini, mis põhjustavad väikeste veresoonte laienemist, mille tõttu vigastatud piirkonda jõuab rohkem verd koos kaitsvate rakkudega, mis põhjustab omakorda turset, punetust ja temperatuuri tõusu. Limaskestade põletiku puhul toodetakse suurenenud verevoolu tõttu rohkem lima kui tavaliselt, et viia rohkem pisikuid organismist välja. Samad ained ärritavad närve vigastatud kohas, mis põhjustab valu, mille tõttu inimene hakkab valutavat piirkonda kaitsma.