Haistmisel on suur roll heas elukvaliteedis ja emotsionaalse stabiilsuse säilitamisel. See hoiatab meid erinevate ohtude eest ja võib mängida määravat rolli inimestevahelises lävimises ja suhetes. Igapäevaelus võib vähenenud või puuduva lõhnataju korral märgata, et toit ei ole enam nii maitsev ja erinevaid toite on raske üksteisest eristada. Lõhnataju kadumine võib olla osaline (hüposmia) või täielik (anosmia) ning sõltuvalt põhjusest olla ajutine või püsiv.
Isegi osaline lõhnataju kadumine võib põhjustada vähenenud huvi toidu vastu, mis äärmuslikel juhtudel võib viia kehakaalu languse, halva toitumise või isegi depressioonini. Lõhnade puudumise kompenseerimiseks lisatakse mahedatele toitudele rohkem soola ja see võib olla probleemiks, kui inimesel on kõrge vererõhk või mõni neeruhaigus. Haistmismeelel on oluline roll ka võimalike ohtude eest hoiatamisel.
Üks ajutise lõhnataju kadumise põhjus on külmetusest tingitud ninakinnisus. Sageli esineb probleem ka inimestel, kellel on ninas polüüp või tõsise ninaluude trauma tagajärjel, mille puhul on ninahingamine ja ninasekreedi äravool raskendatud. Ka vananemine võib põhjustada ka lõhnataju kadumist - seda eriti vanematel kui 60. eluaastat.
Mis on lõhn?
Ninas ja ninaneelus on erilisi rakke, mis kannavad lõhnaretseptoreid. Kui need retseptorid lõhna tuvastavad, saadavad nad ajule teate, mille järel tuvastab aju konkreetse lõhna. Mis tahes häired selles protsessis - ninakinnisus, turse, põletik, närvikahjustus või ajufunktsioonide häire - võivad mõjutada inimese võimet normaalselt tunda lõhnasid tunda, näiteks:
Probleemid nina limaskestaga
Ajutist nina limaskesta põletikku, turset ja suurenenud lima eritist võivad põhjustada: