Enamasti põhjustab põiepõletikku ehk tsüstiiti bakteriaalne infektsioon. See võib kulgeda kergelt, aga võib ka kaasa tuua tüsistused, nagu neeruvaagna põletik. Harvem võib põiepõletikku põhjustada ebapiisav hügieen, mõned ravimid, kiiritusravi erinevate kasvajate korral, rasestumisvastased vahendid, põiekateetri olemasolu teiste haiguste korral ning seksuaalvahekord.
Tavalist bakteriaalset tsüstiiti ravitakse antibiootikumidega, muude põletikuvormide ravi sõltub nende põhjustest. Põiepõletikku võib diagnoosida nii sümptomite põhjal kui ka uriiniproovi abil. Tavaliselt vähenevad bakteriaalse põletiku korral pärast antibiootikumravi alustamist haiguse sümptomid juba esimese päeva jooksul.
Sümptomid on:
Tugev, püsiv urineerimistung, mida varem ei ole olnud.
Põletustunne, kipitus ja pakitsus urineerimisel.
Sagedane urineerimine väikeste kogustega.
Veri uriinis (hematuuria).
Hägune uriin või ebameeldiv uriini lõhn.
Ebameeldiv tunne alakõhus ja vaagnas.
Kerge palavik, nõrkus.
Väikelaste põiepõletik võib väljenduda voodi või pükste märgamisega päevasel ajal, tavapärasest erineva sagedusega.
Perearsti poole soovitan pöörduda, kui esinevad:
urineerimiskaebused, mis ei ole 3–6 tunni jooksul iseenesest üle läinud;
valu alaseljas või küljes;
palavik ja külmavärinad;
iiveldus ja oksendamine.
Kui vaatamata perearsti määratud ravile kaebused ei vähene või vähenevad väga aeglaselt, tuleb uuesti arsti jutule minna, sest sel juhul on väga tõenäoline, et ravimit tuleb vahetada. Sageli oskavad naised, kes on varem põiepõletikke kogenud, juba varakult haigust ära tunda ja õigeaegselt alustatud raviga on võimalik sümptomite kestust vähendada.