Ortoose ja muid ortopeedilisi abivahendeid sageli määratakse trauma järgselt või krooniliste seisundite puhul teatud kehaosa asendi korrigeerimiseks ja stabiliseerimiseks. Kõige rohkem on levinud jala-, käe- ja seljaortoosid, aga olemas on ka kolju-, näo-, kaela-, vaagna- jm ortooside liigid.
Tänapäeval valmistatakse ortoose plastikust, süsinikkiust või spetsiaalsest meditsiinilisest kangast.
Tavaliselt määrab ortoosi kas füsioteraput või arst, aga seda võib ka soovitada näiteks jalaravi kabineti õde või rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist. Ortoos määratakse läbivaatuse ja uuringute tulemuste põhjal, millest kõige sagedamini kasutatakse röntgenuuringut, KT-uuringut, jalgade puhul podomeetrilist või nn “Footscan” (jalgade koormusjaotuse) uuringuid.
Ortoose on 2 tüüpi: käsimüügist (ehk “üks-suurus-sobib-kõigile”) või individuaalselt valmistatud, mille valmistamisel lähtutakse arsti või tellija kindlatest soovidest. Individuaalselt valmistatavad ortoosid määratakse tavaliselt siis, kui tavaliste käsimüügi abivahendite ja/või harjutuste abil ei ole saavutatud piisavat raviefekti.