Unetus ehk insomnia on levinud probleem, mille tunnusteks on raskused uinumisel või sagedased ärkamised une ajal. Keskmiselt vajab täiskasvanud inimene seitse kuni kaheksa tundi und päevas ja liiga vähene või katkendlik uni mõjutab nii töötulemusi kui tervist.
Lühiajaline või äge unetus võib kesta mitu päeva või mitu nädalat ning on tavaliselt tingitud ägedast stressist. Pikaajaline ehk krooniline unehäire võib aga kesta kuid, lausa aastaid.
Kroonilise unetuse peamised põhjused on:
•Stress
•Ebameeldivad elusündmused, haigused
•Reisi- või töögraafik, lähetused - keha ööpäevase rütmi häirimine võib põhjustada unetust
•Halvad magamisharjumused – näiteks erinev magamamineku aeg, mittesobiv/ebamugav magamiskeskkond, arvuti, nutitelefoni ja muude ekraanidega tehnika kasutamine vahetult enne magama minekut võib samuti lükata une tulekut edasi
•Söömine hilja õhtul või enne magama minekut
•Vaimse tervise häired
•Ravimid - antidepressandid või vererõhuravimid, külmetusravimid
•Kofeiin, nikotiin ja alkohol. Kohv, tee, koola ja muud kofeiiniga joogid on virgutid. Nende joomine hilisel pärastlõunal või õhtul võib põhjustada unehäireid. Tubakatoodetes sisalduv nikotiin on veel üks virguti, mis võib und häirida. Alkohol võib aidata teil uinuda, kuid see takistab une sügavamaid faase ja põhjustab sageli keset ööd ärkamist.
Millal tuleks unetusega arsti poole pöörduda?
Kui tunnete, et uneprobleemid on hakanud häirima teie igapäevaelu, töövõimet, suhteid lähedastega või soovite pidada nõu unehäirete profülaktika, medikamentoosse ja mittemedikamentoosse ravi osas, siis tasub pöörduda pereõe või perearsti poole. Vajadusel suunab perearst patsiendi edasi psühholoogi või unearsti vastuvõtule.