Läbipõlemine on seisund, mis tekib vastusena pikalt kestnud ebasoodsatele töötingimustele. Arvatakse, et läbipõlemine hõlmab emotsionaalset kurnatust, isiklike saavutuste vähenemist ning depersonaliseerumist, mis on kaitsereaktsioon emotsionaalse kurnatuse vähendamiseks, tekitab soovi inimestest eemale tõmbuda, hoiduda avatud suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega.
Tööga seotud läbipõlemise riskifaktorid on ka depressiooni ennustajad. Läbipõlemise sümptomid kattuvad sageli depressiooni sümptomitega. Depressiooniks nimetatakse meeleoluhäiret, mis põhjustab püsivat kurbustunnet ja huvi kadu, mõjutab teie enesetunnet, mõtlemist ja käitumist ning võib põhjustada mitmesuguseid emotsionaalseid ja füüsilisi probleeme. Inimesel võib olla raskusi tavaliste igapäevaste toimingutega ja mõnikord võib lausa tunduda, et elu pole elamist väärt.
Millal arsti poole pöörduda?
Kui tunnete depressiooni sümptomeid, pöörduge arsti või vaimse tervise spetsialisti poole nii kiiresti kui võimalik. Kui te ei soovi ravi või nõu meditsiinitöötaja poolt, rääkige sõbra või lähedasega, õpetaja või vaimse juhiga, või kellegi teisega, keda usaldate.
Tegurid, mis näivad suurendavat läbipõlemise ja depressiooni tekkimise või vallandumise riski, on järgmised:
•teatud isiksuseomadused, näiteks madal enesehinnang, enesekriitilisus või pessimistlik maailmavaade
•traumeerivad või stressirohked sündmused, näiteks füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine, lähedase surm või kaotus, rasked suhted või rahalised probleemid
•veresugulased, kellel on esinenud depressiooni, bipolaarset häiret, alkoholismi või suitsiidi
•muude vaimse tervise häirete, näiteks ärevushäire, söömishäirete või traumajärgse stressihäire eelnevad episoodid
•alkoholi või mõnuainete kuritarvitamine
•tõsine või krooniline haigus, sealhulgas vähk, insult, krooniline valu või südamehaigus
•teatud ravimid - enne ravimite kasutamist pidage alati nõu arstiga
Ravimata läbipõlemine ja depressioon võivad põhjustada erinevaid tüsistusi:
•liigne kehakaal või rasvumine, mis võib põhjustada südamehaigusi ja diabeeti
•valu või füüsiline haigus
•alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine
•ärevus, paanikahäired või sotsiaalfoobia
•perekonfliktid, suhteraskused ja töö- või kooliprobleemid