Autofaagia on protsess, mille käigus keharakud läbivad normaalse füsioloogilise mehhanismi, milles nad sõna otseses mõttes söövad iseennast – see võimaldab kehal eemaldada kahjustatud rakkude osi ja samal ajal teisi ringlusse võtta. Autofaagiat saab sitimuleerida paastumise ja nälgimisega. Kas see on ohutu?
Autofaagia stimuleerimine, eriti pikendatud paastumise või nälgimise kaudu, on muutunud vananemise vastu võitlemise (anti-ageing) ja biohäkkimise teemas töötavate teadlaste, arstide ning ka teadusega mitte seotud inimeste seas populaarseks meetmeks, et parandada tervist ja pikendada eluiga.
Kuna teema on üsna uus, võib tekkida mitmeid küsimusi. Kas see on ohutu? Kui pikalt võib tervisele ohutult paastuda? Kas on tehtud uuringuid ka inimestel, mitte üksnes rottidel?
Autofaagia roll haiguste kulgemisel ja nende ennetamises
Autofaagia on keeruline protsess, mille käigus valesti “kokku volditud” valgud, kahjustatud organellid ja patogeenid lagunevad ja need eemaldatakse rakkudest. Selles osaleb nn autofagosoom, täielikult suletud struktuur, mis omakorda ühineb lüsosoomiga – organelliga, mis sisaldab ensüüme, mis võivad erinevaid molekule lagundada ja hävitada.
Mõlema organelli liitumisel tekib autolüsosoom, kus toimub rakkude osade lagunemine. Autofaagia mängib olulist rolli rakkude tervise ja stabiilse funktsioneerimise säiltamises (homöostaasis), kuna see aitab vabaneda vanadest, kahjustatud ja valesti funktsioneerivatest rakkudest ja nende osadest.
Nagu paljud kehas toimuvad füsioloogilised protsessid, väheneb ka autofaagia intensiivsus vanusega koos, kuid erinevad loom- ja raku-uuringud näitavad, et autofaagia aktiveerimine võib kaasa tuua eluea pikenemise.