Jalakrampe loetakse tavaliselt üsna ohutuks seisundiks. Krambid tekivad tavaliselt sääremarjades, jalalaba lihastes, harvemini reie lihastes, sagedamini õhtul või öösel, aga võivad tekkida ka päeval, kestusega mõnest sekundist kuni 10 minutini. Krampide ajal tõmbuvad lihased jõuga kokku, põhjustades valu - seejuures ei saa inimene ise seda protsessi kontrollida.
Üsna sageli ei leitagi krampide põhjust ja need lähevad tavaliselt ise mõne päeva või nädalaga üle, mõnikord võib jalakrampide taga olla mingi haigus või muutus organismi elundite talitluses loomulikel põhjustel, näiteks:
•raseduse ajal;
•füüsilisel aktiivsusel;
•teatud tüüpi ravimite tarvitamisel - näiteks statiinid, mida kasutatakse kolesteroolitaseme langetamiseks;
•maksahaigused;
•selja struktuuride kahjustused.
Perearsti poole tasub pöörduda siis, kui jalakrambid mõjutavad elukvaliteeti - segavad igapäevatoiminguid, liikumist või und.
Kõige tõhusamaks vahendiks jalakrampide leevendamisel on jalalihaste venitamine, aga võib aidata ka alaselja venitamine, soe kompress või vann, jalalihaste masseerimine. Magneesiumipreparaatide efektiivsus tavaliselt väike, välja arvatud juhul, kui patsiendil esineb magneesiumipuudus.
Rahutud jalad
Rahutute jalgade sündroom on seisund, mis põhjustab ebameeldivate aistingute tõttu jalgades kontrollimatut soovi neid liigutada. Tavaliselt tekib see õhtul või öösel, kui istud või oled pikali. Jalgade liigutamine leevendab ajutiselt ebameeldivat tunnet. Rahutud jalad võivad häirida und ning põhjustada ärevust - seetõttu võib see häirida ka inimese elukvaliteeti. Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/06/11/miks-tekivad-jalakrambid