Pneumoonia ehk kopsupõletik on sage hingamiselundite haigus. Põletik võib olla koldeline, kuid haarata ka terveid kopsusagaraid või -sagarikke. Tihti osutub kopsupõletik ülemiste hingamisteede ägedate viirusnakkuste tüsistuseks.
Kopsupõletiku sümptomid on palavik, köha, nõrkus, liigne higistamine ning torkiv valu rinnus sissehingamisel või köhimisel. Kopsupõletikku saab diagnoosida kuulatlusleiu, vereanalüüsi ning rindkere röntgenuuringu põhjal. Enamikul juhtudest ravitakse kopsupõletikku ambulatoorselt - ravi alustab perearst ning haige jääb perearsti või pereõe jälgimisele kuni terveks saamiseni. Kopsupõletiku ravi moodustavad haiget säästev režiim - töölt vabastamise periood võib kesta ligikaudu kaks kuni kolm nädalat, põletikuvastased preparaadid ehk antibiootikumid ja muud sümptomaatilised vahendid.
Sümptomaatilistest vahenditest võib kasutada röga lahtistavat ja eritust soodustavat ravimteed ning apteegi käsimüügis pakutavaid röga vedeldavaid abivahendeid. Kõrge palaviku korral on soovitatav lühiajaliselt palavikualandajaid, näiteks paratsetamooli, kasutada. Antibiootikumide mõjul langeb palavik juba teisel või kolmandal haiguspäeval. Kui aga tervislik seisund ei parane, tuleb sellest perearsti informeerida - tõenäoliselt peab raviplaani muutma. Haiglaravi on vajalik vaid raskete haigusvormide korral, juhtudel, kui suukaudne ravi ei ole võimalik, ning ka sotsiaalsetel põhjustel. Haigus paraneb enamasti kolme-nelja nädala jooksul.
• Kopsupõletik võib olla nii bakteriaalne kui viiruslik.
• Kõige sagedasemaks viirusliku kopsupõletiku tekitajateks on gripiviirus ja respiratoor-süntsütiaalsed (RS) viirusnakkused. Levinum on aga bakteriaalne kopsupõletik, mida põhjustab enamasti mikroob streptococcus pneumoniae. Bakteriaalse ja viirusliku kopsupõletiku ravi on erinev.
Riskirühmad ja võimalikud tüsistused
Pneumoonia on väga ohtlik haigus ja kui patsiendi raviga õigeaegselt ei alustata, võib see ka surmav olla.
Kopsupõletiku riskirühma kuuluvad:
• Üle 60-aastased inimesed;
• Nõrga immuunsüsteemiga inimesed;
• Väikesed lapsed;
• Krooniliste haigustega patsiendid;
• Inimesed, kes tarbivad alkoholi või suitsetavad;