Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed piiritletud verevalumid, mille suurus on alla 0,5 cm ja mis tavaliselt ei sügele. Täppverevalumid võivad olla üksikud või katta suuremaid keha piirkondi või kogu keha, võivad tekkida nahal ja limaskestadel (sh suu või silmalaugude limaskestal), võivad olla nahast kõrgemad või mitte. Eristada neid muudest lööbeelementidest on võimalik nõnda, et neile vajutades need ei kao.
Lööve võib, kuid ei pruugi olla seotud muude sümptomitega nagu verejooks, palavik, lihas- ja liigesevalud jm.
Täppverevalum on pigem sümptom, mitte diagnoos ja selle ravi sõltub põhjusest. Petehhiad võivad olla seotud autoimmuun-, nakkus- või vereloomehaigustega, mistõttu tavaliselt tuleb lõpliku diagnoosi püstitamiseks teha keskmisest rohkem uuringuid.
Põhjused võib jaotada 2 suureks grupiks: veresoontega ja vereliistakutega (trombotsüütidega) seotud. Esimesel juhul võib erinevate elundite veresoontes tekkida põletik, mille tõttu veresooned võivad lõheneda, mis põhjustab vere lekkimist kõrvalkudedesse.
Teisel juhul võib väheneda verehüübimise eest vastutavate rakkude (trombotsüütide) arv või nende funktsioon võib mingil põhjusel häiruda, mis teeb vere “vedelamaks” ja soodustab täppverevalumite teket.
NB! Üks ohtlikumaid täppverevalumide põhjuseid on harva esinev meningokokk-nakkus, ja sellisel juhul on taolise lööbe tekkimine halb prognostiline märk, ehk tegemist on kriitilise seisundiga, mis vajab kohest hospitaliseerimist ja ravi. Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/03/01/miks-tekivad-tappverevalumid