Miks mõni inimene terveneb kiiresti ja teistel kipuvad haigused vinduma ja tüsistuma? Nagu alati, peab võtma arvesse 2 osapoole iseärasusi: sissetungija (bakteri, viiruse, parasiidi vm) aktiivsust ja rünnatava organismi võimet ennast kaitsta. Juhtumid, kui inimene kokkupuutel pisikuga ei haigestu, peegeldavad seda, et kas pisikute arv, nende aktiivsus või kontakteerumise aeg ei olnud piisav nakatamiseks või et inimese immuunsüsteem on nii tugev, et isegi kui mõni tekitaja satub meie silma-nina-suu limaskestadele või hingamisteedesse, siis haigust ei arene, kuna paikne limaskestade immuunsus ei lase viirusel edasi paljuneda.
Samas võib inimene põdeda haiguse ka kergelt läbi - see tähendab, et organism ei olnud piisavalt valmis sissetungija atakiks, kuid omab siiski piisavalt reserve, et kiiresti viiruse paljunemine peatada. Juhul kui inimene põeb raskes vormis või tüsistustega, võib olla kindel, et kaitsemehhanismid ei tööta piisavalt hästi. Näiteks kui koolilaps põeb iga 2-3 kuu tagant külmetushaigusi, kuid paraneb alati ise ilma tüsistuste ega antibiootikumide vajaduseta, peegeldab see pigem normaalset immuunsüsteemi talitlus. Nii õpib lapse immuunsüsteem uute pisikutega toime tulema – järgmisel korral sama pisikuga kokkupuutel ei haigestu laps üldse või põeb läbi kerges vormis.
Tüsistusi võivad anda kõik haigused – nii viiruslikud, bakteriaalsed, parasitaarsed kui ka seennakkused. Nii eksootilised haigused nagu kollapalavik kui ka Eestis levinud puukentsefaliit ja -borrelioos, gripp või rotaviirus võivad kulgeda raskemas vormis inimestel, kes on muidu alati end terveteks pidanud.
Immuunsüsteemi vastuses on mitu ahelat, mida mõjutavad geneetilised tegurid (sh ka niinimetatud “eelsoodumus” või vastupidi “mittetundlikkus” teatud haigustele), vanus, sugu, kaasuvad tervisehäired või nende puudumine ning eluviisid.