Autoimmuunhaigus tekib siis, kui keha loomulik kaitsesüsteem ei suuda enda ja võõraste rakkude vahel vahet teha, põhjustades nii keha ekslikku rünnakut enda rakkude vastu. On teada rohkem kui 80 erinevat tüüpi autoimmuunhaiguseid, mis mõjutavad mitmeid kehaosi ja elundeid.
Kõige levinumate autoimmuunhaiguste hulka kuuluvad:
•Reumatoidartriit ehk hulgiliigesepõletik
•Psoriaas - nahahaigus, mis väljendub ketendava punetava nahalööbena
•Psoriaatiline artriit - artriidi tüüp, mis tekib inimestel, kes põevad psoriaasi
•Luupus - haigus, mis kahjustab erinevaid elundeid nagu nahk, liigesed, silmad, kopsud ning südame-veresoonkonna elundid
•Kilpnäärmehaigused, sealhulgas Gravesi tõbi, mille puhul organism toodab liiga palju kilpnäärmehormooni (hüpertüreoidism, ületalitlus), ja Hashimoto kilpnäärmepõletik, mille korral nääre ei tooda piisavalt hormooni (hüpotüreoidism, alatalitlus)
•1. tüüpi diabeet, mille puhul kannatab kõhunääre ja insuliini tootmine on häiritud
•Põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi ja haavandiline koliit)
•Tsöliaakia (gluteenitalumatus)
Autoimmuunhaiguste sümptomid
Autoimmuunhaiguse sümptomid võivad väljenduda erinevalt ja olla mõnel inimesel rasked ja teisel kerged.
Autoimmuunhaiguse levinud sümptomite hulka kuuluvad: