Harknääre ehk tüümus on osa lümfisüsteemist koos mandlite, adenoidide ja põrnaga, ühtlasi on ta osa endokriinsüsteemist. Harknäärmel on oluline roll T- ja B-rakkude tootmisel, mis aitavad kehal võidelda nakatunud rakkude ja võõrkehade vastu.
Harknääre asub vahetult rinnaku taga ja on saanud nime oma silueti järgi, mis sarnaneb kujult tüümianilehega.
Harknäärme funktsioon
Enne sündi ja kogu lapsepõlve vältel on harknäärmel oluline roll T-lümfotsüütide või T-rakkude tootmisel ja küpsemisel. Harknääre toodab eellasrakke, mis küpsevad T-rakkudeks (harknäärmest pärinevad rakud), mida keha kasutab selleks, et hävitada nakatunud rakke või vähirakke.
T-rakud ja B-rakud (lümfotsüüdid), mida toodetakse harknäärmes ja luuüdis, tulevad mängu siis, kui makrofaagide ja teiste kaasasündinud immuunrakkude tööst ei piisa keha kaitsmiseks sissetungijate eest. B-rakud toodavad antikehi bakterite ja viiruste vastu võitlemiseks, T-rakud võitlevad ka võõrkehade vastu.
Harknäärme poolt loodud T-rakud aitavad ka teistel immuunsüsteemi organitel normaalselt kasvada ja funktsioneerida. Need rakud on nii elutähtsad, et neid annetatakse sageli abivajajatele.
Harknääre on lümfisüsteemi rakkude peamine doonor, samamoodi nagu luuüdi on rakudoonor südame-veresoonkonna süsteemi jaoks.
Lisaks toodab ja eritab harknääre tümosiini, T-rakkude arenguks ja tootmiseks vajalikku hormooni.
Imikutel on harknääre suhteliselt suur ja kasvab kuni puberteedieani, täiskasvanueas hakkab see aeglaselt vähenema ja asendub rasvkoega. Eakatel inimestel võib harknääre kaaluda vaid 5 grammi.