Lihashaigused esinevad kõigis vanuserühmades ja võivad põhjustada tõsiseid vaevusi. Nende potentsiaalselt invaliidistav mõju on eriti tugev laste ja noorukite puhul. Mõned lihashaigused alluvad hästi nii medikamentoossele kui taastusravile, teisi aga veel kahjuks pole võimalik välja ravida.
Lihashaiguste tüübid
Lihashaigustel on palju erinevaid vorme, millel on erinevad põhjused ja sümptomid ning mis nõuavad erinevat ravi. Neid saab jagada kahte suurde kategooriasse.
● Geneetilised
Need on seotud geenihäirega. Geneetilised lihashaigused hõlmavad paljusid haigusi, millest tuntuimad on lihasdüstroofiad. Muude geneetiliste lihashaiguste hulka kuuluvad kaasasündinud müopaatiad, metaboolsed müopaatiad, mitokondriaalsed haigused ja perioodilised halvatused (paralüüsid).
● Mittegeneetilised
Lihashaigused, mis ei ole geneetilised, on samuti mitmekesised. Neist olulisemad on põletikulised lihashaigused, mille puhul keha enda immuunsüsteem kahjustab lihaseid. Üks tuntuimad immuunvahendatud haigusi on müasteenia ehk myasthenia gravis. Muud mittegeneetilised lihashaigused võivad olla tingitud ravimitest või hormonaalsetest häiretest.
Lihashaiguste sümptomid
Esmane sümptom on nõrkus, mis on tavaliselt progresseeruv, kahepoolne ja hõlmab sageli kehatüve lähedal asuvaid lihaseid, st puusa- ja õlalihaseid. Muude sümptomite hulka kuuluvad:
● raskused kõndimisel või jooksmisel, trepist üles käimisel ja/või istumisest püsti tõusmisel
● raskused raskete asjade kandmisel, tõstmisel
● imikutel ja väikelastel võib see nõrkus väljenduda üldise lihastoonuse alanemise ja hilinenud püsti tõusmise ja kõndimise algusega
Jäseme pikaajaline nõrkus võib põhjustada kaasuvaid tüsistusi nagu liigeste liikuvuse vähenemine (kontraktuurid), selgroo kõverdumine (skolioos), jalgade paistetus, lamatised.