Kõige sagedasemaks veenihaiguseks peetakse jalgade pindmiste veenide varikoosset laienemist, teisisõnu veenilaiendeid, mis avalduvad inimese jalgadel sinakate läbi naha paistvate mügarike näol. Tavaliselt tekib veenilaiendeid enim just reie ning sääre siseküljele.
Veenilaiendite tekkepõhjused on erinevad. Naistel esineb veenilaiendeid suisa kuni kolm korda sagedamini kui meestel. Sünnitanud naistel esineb veenilaiendeid kaks korda sagedamini kui samaealistel, kes veel sünnitanud pole. Raseduse ajal leiavad naise organismis aset suured muutused ja sedagi arvestatakse kui üht tegurit veenilaiendite tekkimisel.
Ka liigne kehakaal loob eeldused veresoonte haigestumiseks. Sagedasemad on veenilaiendid ülekaalulistel, kuid need võivad mõnikord esineda ka naistel ja meestel, kellel kehakaaluga probleeme pole. Oma rolli mängib ka geneetika, mis võib samuti veenilaiendite teket soodustada.
Veenilaiendeid võib põhjustada ka töö - inimesed, kes päev läbi püsti peavad seisma, kannatavad tihti veenilaiendite all. Pikaajaliselt seistes väsivad lihased ja nende toonus väheneb. Jäsemetesse koguneb jääkveri ja veenisisene hüdrostaatiline rõhk tõuseb. Kui selline olukord pikalt kestab, kannatavad veeniklapid, ja veeniseina elastsete kiudude hävimisel tekivad väljasopistused ehk vaariksid.
Kuidas veenilaiendite tekkele võimalikult vara jälile saada?
Seda saab iga inimene ise edukalt jälgida, sest varikoosi korral tekivad haiguse alguses reitele või säärte siseküljele üksikud nahast kõrgemad sinakad mügarikud. Hiljem võivad tekkida valud ning krambid säärelihastes. Jalad väsivad oluliselt kiiremini kui varem ja peale pikka seismist muutuvad jalad äärmiselt raskeks. Mõningatel juhtudel võib juhtuda ka seda, et jalad lähevad tursesse. Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/08/10/miks-tekivad-veenilaiendid-ja-kuidas-neid-valtida