Seljavalu on üks sagedasemaid valu tüüpe ja on valukaebustest peavalu järel teisel kohal. Kuni 80 protsenti elanikkonnast kogeb mingil eluperioodil seljavalu. Õnneks paraneb enamik lülisambaprobleemidest ilma meditsiinilise või kirurgilise sekkumiseta.
Lülisamba häired hõlmavad mitmesuguseid haigusseisundeid:
●lülisamba degeneratiivsed (kulumuslikud) seisundid, nt degeneratiivne diskopaatia (vaheketaste kahjustus), lülivaheketta song ja lülisambakanali stenoos (ahenemine)
●külisamba traumaatilised seisundid, nt lülisamba murrud, sealhulgas osteoporootilised (tingitud luuhõrenemisest) lülisambamurrud
●nakkuslikud lülisambahaigused, nt distsiit (diski põletik), epiduraalne abstsess.
●lülisamba hea- ja pahaloomulised kasvajad
●lülisamba deformatsioonid, nt skolioos (vildakselgsus), küfoos (küürselgsus), spondülolistees (lülide nihkumine).
Kõige levinumad sümptomid on:
●terav või tuim valu seljas või kaelas
●valu seljas, mis süveneb füüsilisel aktiivsusel, seismisel või kõndimisel
●valu, mis kiirgub kätte või jalgadesse
●piiratud liikumine seljas ja sundasend
●käte ja/või jalgade tundlikkushäired, põletustunne või tuimus
●nõrkus kätes ja/või jalgades
●halvenenud käteosavus või raskused peenmotoorilistel tegevustel, nagu paelte sidumisel, söögiriistade kasutamisel