Kõhuprobleemid ja kummalise konsistentsi või värviga väljaheide on asjad, millest keegi väga rääkida ei taha. Ometigi võib väljaheide inimese tervise osas nii mõndagi paljastada. Väljaheites ehk roojas koosneb kolmandik söödud toidu jääkidest, teine kolmandik erinevate seedeelundite poolt toodetavatest mahladest, lima ja soole kaudu erituvate mitte-toiduainete jääkidest (näiteks ravimid, keemilised ühendid, mis tekivad ainevahetuse käigus jms) ning viimane kolmandik surnud soolemikroobidest.
Sõltuvalt inimese toitumisest, kehakaalust ja seedimise iseärasustest võib väljaheite kogus ööpäevas varieeruda 100 grammist 900 grammini. Kõigesööjate väljaheite kogus on tavaliselt tagasihoidlikum kui aktiivsetel taimetoitlastel.
Väljaheite kogus sõltub enamasti selles sisalduvast veekogusest, seega kõhulahtisuse puhul on väljaheidet koguseliselt rohkem ja kõhukinnisuse puhul vähem. Tavaliselt sisaldab väljaheide umbes 70–75% vett, see on elastne, vorstikujuline ja homogeenne, roojavorstikese pikkuseks on 10-20 sentimeetrit. Normaalolukorras väljub väljaheide kergelt, ilma olulise pingutuseta, väljaheite peal ei ole verekiude, küll aga võib esineda natuke lima. Roojamasside kuju võib sõltuda rooja konsistentsist, vee-, lima- ja rasvasisaldusest.