Jalad kannavad kogu keha raskust terve elu jooksul ja suurem osa jalgade probleemidest on seotud liikumise ja elustiiliga. Naha infektsioonid, põletikud, traumad, liigeste deformatsioonid või lihtsalt jalgade väsimine võivad nõuda spetsialisti abi. Jalamurega võib pöörduda perearsti, ortopeedi, reumatoloogi, nahaarsti, diabeediõe, füsioterapeudi, ortoosikeskuse spetsialisti või muu asjatundja poole, kelle teadmiste valdkonda tekkinud probleem kuulub.
1. Plantaarfastsiit ja kukekannus
10% inimestest kannatab erinevatel eluetappidel plantaarfastsiidist tingitud kaebuste all.
Jalatalla all asuv ja kandluule kinnituv sidekirme võib muutuda teatud olukordades põletikuliseks ja põhjustada valu kanna ja talla piirkonnas astumisel, eriti hommikuti või pärast puhkust, kusjuures kõndimise ajal valu võib väheneda. Sidekirme põletiku tagajärjel võib kandluul aegamööda tekkida luunokk ehk kukekannus, mis võib samuti põhjustada valu käimisel.
Selle põletiku täpseid põhjuseid ei teata, kuid oletatakse, et ülekaal, vanem iga, lampjalgsus või vastupidi, kõrge jalavõlv, jalgade ülekoormus teatud tegevuste puhul, autoimmuunhaigused (nagu reumatoidartriit), puusa-, põlve ja hüppeliigese moondumised või kulumuslikud muutused võivad soodustada selle probleemi teket.
Ravitakse seda spetsiaalsete venitusharjutustega, põletikuvastaste salvide ja suukaudsete ravimitega (nt diklofenaki baasil), külmakompressiga, hormoonsüstidega põletiku piirkonda, elektriraviga (näiteks lööklaineravi), harva ka kirurgiliselt.
2. Hallux valgus(varbanukk)
Tegemist on eespöia moondumisega, kus suur varvas kaldub teise varba suunas. Selle taga on tavaliselt ebasobivate jalatsite kandmine ja pärilik eelsoodumus, mis võivad mõjutada kõndimismustrit. Soodustavateks teguriteks loetakse ülekaalu ja naissugu, haigestuvad tavaliselt naised vanuses üle 30 aasta.