Arütmiad ehk südame rütmihäired tekivad siis, kui südamelööke koordineerivad elektrilised impulsid korralikult ei tööta, põhjustades nii liiga kiiret, aeglast või ebaregulaarset südametegevust. Mõned rütmihäired on ohutud, teised on aga eluohtlikud.
Süda koosneb neljast kambrist - kahest ülemisest kambrist ehk kodadest ja kahest alumisest kambrist ehk vatsakestest. Südamerütmi kontrollib siinussõlm, mis asub südame paremas kojas. Siinussõlm tekitab elektrilisi impulsse, mis käivitavad südamelööke. Need impulsid tekitavad kodade lihaste kokkutõmbumist ja vere pumpamist vatsakestesse. Seejärel jõuavad elektrilised impulsid kohta nimega atrioventrikulaarne sõlm (AV-sõlm), mis aeglustab elektrisignaali edastamist enne selle vatsakestesse saatmist. See väike viivitus võimaldab vatsakestel verega täituda. Kui elektrilised impulsid jõuavad vatsakeste lihastesse, tõmbuvad need kokku, põhjustades vere pumpamise kopsudesse või ülejäänud kehasse. Terves südames läheb see protsess tavaliselt sujuvalt, mille tulemuseks on normaalne rahuoleku pulss 60–90 lööki minutis.
Rütmihäirete põhjused ja soodustavad tegurid:
•Äge südameinfarkt
•Südamelihase armistumine eelnenud infarkti või põletiku tagajärjel
•Pikaajaline südameveresoonte ummistumine või ahenemine
•Kõrge vererõhk
•Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoidism)
•Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism)
•Diabeet
•Uneapnoe
•Suitsetamine
•Alkoholi ja kofeiini liigtarvitamine
•Stress või ärevus
•Teatud ravimid ja toidulisandid, sealhulgas käsimüügiravimid külmetuse ja allergia vastu