Viimasel ajal on külmaveeprotseduuride populaarsus märkimisväärselt kasvanud, mida soodustavad nii aina populaarsemaks muutuvad võistlused jääujumises, maratonujumises, taliujumises ja triatlonis kui ka rahvameditsiinist tuntud karastamise tervendav mõju. Mis mõju külm vesi tegelikult tervisele avaldab ja mida peaks karastamisega alustades kindlasti arvestama?
Arvestades praeguseid teaduslikke tõendeid karastamise kohta ei saa kindlalt väita, et karastamine pikendaks eluiga. Samas on teada, et teatud inimrühmades võib karastamine isegi eluiga lühendada. Nimelt ei tohi unustada, et uppumine on välistest surmapõhjustest kolmandal kohal - seda enam tuleb võtta arvesse, et ekstreemsetes tingimustes (näiteks jääaugus) ujumine võib olla veelgi ohtlikum.
Vastavalt keha füsioloogiale võib oletada, et inimese jaoks on külma vee temperatuuripiir umbes 15 kraadi juures. Samas on inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus külmale individuaalne ning on teada, et inimene võib külmaga piisavalt ära harjuda.
Külma mõju ajapiirid
Arvatakse, et esimese 3 minuti jooksul pärast külma vette sattumist jahtub vaid nahk ja osaliselt nahaalune rasvkude, alates 3ndast kuni 30nda minutini jahtuvad nahaalune rasvkude, lihased ja nendega seotud struktuurid (sh närvid), alates 30ndast minutist tekib sügav keha jahtumine (hüpotermia), mis ilma aktiivse sekkumiseta võib olla eluohtlik.
Taliujumise uuringuid on üsna vähe ja need, mis on tehtud, on üsna lühiajalised - pikima uuringu kestus oli vaid 12 nädalat ehk 3 kuud, seega pole võimalik objektiivselt ja tõenduspõhiselt hinnata taliujumise pikatoimelist mõju organismile. Siiski üks kõige kuulsamatest ja pikaajalisematest uuringutest on Hiina oma, mis lõppes 2013. aastal ja kestis üle 20 aastat - selle uuringu andmete kohaselt võib regulaarne aastatepikkune (20 aastat ja kauem) taliujumine pigem soodustada südame- ja peaajuinfarkti teket; samas jäävad selle uuringu tulemused siiani vastuolulisteks.
Rottidel läbiviidud uuringud on näidanud, et 5 korda nädalas 4ks tunniks jahedas vees viibimine (+23 kraadi) vähendas mõnevõrra pahaloomuliste kasvajate esinemissagedust. Samas suurendas see rottidel söögiisu 44% võrra, aga vaatamata suurenenud toidu tarbimisele nende rottide kehakaal oli ikkagi madalam kui neil, kes olid viibinud tavatemperatuuri juures, kuna külma vee tõttu kulutasid rotid kehatemperatuuri säilitamiseks rohkem kaloreid. Varasemast ajast on ka teada, et külma veega kohanenud pikamaaujujatel on oluliselt rohkem keharasva kui keskmiselt elanikkonnas.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/01/29/karastamine-ja-kulmaveeprotseduurid
Arvestades praeguseid teaduslikke tõendeid karastamise kohta ei saa kindlalt väita, et karastamine pikendaks eluiga. Samas on teada, et teatud inimrühmades võib karastamine isegi eluiga lühendada. Nimelt ei tohi unustada, et uppumine on välistest surmapõhjustest kolmandal kohal - seda enam tuleb võtta arvesse, et ekstreemsetes tingimustes (näiteks jääaugus) ujumine võib olla veelgi ohtlikum.
Vastavalt keha füsioloogiale võib oletada, et inimese jaoks on külma vee temperatuuripiir umbes 15 kraadi juures. Samas on inimeste tundlikkus ja vastuvõtlikkus külmale individuaalne ning on teada, et inimene võib külmaga piisavalt ära harjuda.
Külma mõju ajapiirid
Arvatakse, et esimese 3 minuti jooksul pärast külma vette sattumist jahtub vaid nahk ja osaliselt nahaalune rasvkude, alates 3ndast kuni 30nda minutini jahtuvad nahaalune rasvkude, lihased ja nendega seotud struktuurid (sh närvid), alates 30ndast minutist tekib sügav keha jahtumine (hüpotermia), mis ilma aktiivse sekkumiseta võib olla eluohtlik.
Taliujumise uuringuid on üsna vähe ja need, mis on tehtud, on üsna lühiajalised - pikima uuringu kestus oli vaid 12 nädalat ehk 3 kuud, seega pole võimalik objektiivselt ja tõenduspõhiselt hinnata taliujumise pikatoimelist mõju organismile. Siiski üks kõige kuulsamatest ja pikaajalisematest uuringutest on Hiina oma, mis lõppes 2013. aastal ja kestis üle 20 aastat - selle uuringu andmete kohaselt võib regulaarne aastatepikkune (20 aastat ja kauem) taliujumine pigem soodustada südame- ja peaajuinfarkti teket; samas jäävad selle uuringu tulemused siiani vastuolulisteks.
Rottidel läbiviidud uuringud on näidanud, et 5 korda nädalas 4ks tunniks jahedas vees viibimine (+23 kraadi) vähendas mõnevõrra pahaloomuliste kasvajate esinemissagedust. Samas suurendas see rottidel söögiisu 44% võrra, aga vaatamata suurenenud toidu tarbimisele nende rottide kehakaal oli ikkagi madalam kui neil, kes olid viibinud tavatemperatuuri juures, kuna külma vee tõttu kulutasid rotid kehatemperatuuri säilitamiseks rohkem kaloreid. Varasemast ajast on ka teada, et külma veega kohanenud pikamaaujujatel on oluliselt rohkem keharasva kui keskmiselt elanikkonnas.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/01/29/karastamine-ja-kulmaveeprotseduurid
