Tsütomegaloviirus (CMV) on üsna levinud ja tavaliselt kerges vormis kulgev viirushaigus. Enamik inimesi isegi ei tea, et neil on CMV, sest tervetel inimestel põhjustab see sümptomeid väga harva. Siiski peaksid nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed ja rasedad naised (eeskätt on viirus ohtlik lootele) arstiga konsulteerima, kui neil on gripilaadsed sümptomid või nad arvavad, et nad on CMVga kokku puutunud (näiteks kui töökaaslane teatas, et temal see haigus avastati).
Kuidas tsütomegaloviirus levib
CMV kuulub herpesviiruste perekonda, kuhu kuuluvad ka tuulerõugete, mononukleoosi (nakkuslik mononukleoos on Epstein-Barr'i viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, mille põhilised haigustunnused on halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine) ja tavalist ohatist põhjustavad viirused. Nagu teiste ülaltoodud viiruste puhul, jääb tsütomegaloviirus kehasse kogu eluks. Viirus võib taasaktiveeruda, kuid see ei ole tavaline ega põhjusta tavaliselt haigusnähtusid.
CMVd ei peeta väga nakkavaks. Aktiivse CMV-nakkusega inimene võib aga viiruse teisele inimesele edasi anda tiheda kontakti kaudu; ohtlikuteks peetakse erinevaid kehavedelikke nagu uriin, pisarad, sülg, veri, sperma, emakakaela sekreet ja rinnapiim.
Kõige sagedamini levib viirus piisknakkusena, kui nakatunud inimene köhib või aevastab.
Oluline riskirühm on päevahoius või muus koolieelses asutuses viibivad lapsed, kes on omavahel tihedas kontaktis ja kel on raske ilma täiskasvanute abita viiruse levikut takistavatest isikliku hügieeni reeglitest kinni pidada.