Maandamine on terapeutiline tehnika, mis aitab ühendada keha maa looduslike elektriliste omadustega, et saada mitmesugust tervisekasu.
Kõlab mitte väga tõenduspõhiselt, kuid ... Maandamise taga olev teadus on üsna veenev: maakeral on palju vabu elektrone (negatiivselt laetud), mis kehaga ühendatuna võivad aidata neutraliseerida vabu radikaale, omades antioksüdatiivset ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet (1).
Tutvume lähemalt maandamise teadusega, selle kasulikkusega tervisele ja maandamisega nii sise- kui ka välistingimustes.

MIS ON MAANDAMINE

Maandamine viitab tavale ühendada oma keha maa loomuliku elektriväljaga. Lihtsaim viis end maandada on kõndida regulaarselt paljajalu õues, lebada rannas ja ujuda looduslikes veekogudes.
Maandada saab ka siseruumides, kasutades maandussüsteeme, nagu matid, linad ja padjad, mida ühendatakse teie majapidamises kasutatava elektriahela maanduskontaktiga (2).

MAANDAMISE KASUTEGURID
Maandamise tagajärjel on täheldatud järgnevaid positiivseid muutusi:

• Väsimuse vähenemine ja erksuse suurenemine
• Kroonilise valu vähenemine
• Põletiku vähenemine
• Kiirem taastumine pärast treeningut
• Meeleolu paranemine
• Vererõhu stabiliseerimine
• Positiivne mõju südame tervisele
• Parem une kvaliteet

KUIDAS MAANDAMINE TÖÖTAB

Arvatakse, et maandamine mõjutab elektrilisust, mis hõlmab nii maapinda kui ka sellel asuvaid elusolendeid, samuti ka inimkeha rakke.
Maandamist uurivad teadlased on täheldanud, et maandamine ühendab keha maa loodusliku elektriväljaga, mis koosneb kergelt negatiivselt laetud vabadest elektronidest. Seal esinev elektrijuhtivus võib neutraliseerida kehas olevaid vabu radikaale. Need protsessid omavad immuunkaitsefunktsioone, mis on sarnased antioksüdantide mõjuga (3).

TÕENDUSPÕHISUS

Maandamise teadus on endiselt arenemisjärgus ja suurem osa tehtud uuringutest on olnud üsna väikese valimiga. Tulemused on aga julgustavalt positiivsed ning teadlased ei ole seni täheldanud maandamisega seotud terviseriske või kõrvalmõjusid.

VÄSIMUSE JA VALU VÄHENEMINE

2019. aasta randomiseeritud kontrollkatses, milles vaadeldi maandamise mõju maandusmatte kasutavatele massaažiterapeutidele, leiti, et: "Rühmana kogesid terapeudid märkimisväärset füüsilise heaolu ja jaksu paranemist ning kurnatuse, meeleolulanguse, väsimuse ja valu märkimisväärset vähenemist võrreldes nendega, kes ei olnud maandatud. Kuu jooksul pärast uuringut paranesid ka nende füüsilised funktsioonid, vähenes depressiivne meeleolu ja nad tundsid end energilisemalt” (4).

PÕLETIKU VÄHENEMINE

2020. aasta ülevaateuuring näitas, et maandamisel on märkimisväärne põletikuvastane toime.
Autorid leidsid, et "maandamine vähendab või isegi pärsib peamisi vigastusejärgseid põletikunähte: punetust, kuumust, turset, valu ja funktsioonihäiret. Valuliku kroonilise põletiku kiiret taandumist on kinnitanud 20 juhtumiuuringut - tulemused on fikseeritud meditsiinilise infrapunakujutise abil” (5).

VEREVOOLU PARANEMINE

Samas ülevaateuuringus viidati uuringutele, mis näitavad, et maandamine suurendab verevoolu keha erinevates piirkondades, sealhulgas näol. Mida parem on organite verevool, seda rohkem hapnikku sinna jõuab ning seda parem on elundite talitlus.

PAREM UNE KVALITEET

Uuriti ka uneaegse maandamise mõju maandusmattide abil - 2004. aasta uuring leidis, et "inimkeha maandamine une ajal vähendab öist kortisooli taset ja sünkroniseerib kortisooli sekretsiooni loomuliku 24-tunnise ööpäeva rütmiga".
Huvitaval kombel olid muutused unekvaliteedis kõige märgatavamad naissoost osalejatel.
Teadlased leidsid ka, et katses osalenute kaebuste seas vähenesid teated valust ja stressist (6).
Maandustehnikate kombineerimine joogaga enne magamaminekut võib parandada une kvaliteeti.

TAASTUMINE PÄRAST TREENINGUID

2015. aasta uuringus vaadeldi maandusmeetodite mõju treeningust taastumisele. Uuring näitas, et maandamine mõjutas oluliselt põletiku ja taastumise markerite (sealhulgas neutrofiilide ja trombotsüütide) olemasolu veres (7). See viitab sellele, et maandamisel võib olla positiivne mõju treeningust paranemisele ja valu leevendamisele.

KÕRGE VERERÕHU STABILISEERUMINE

Esimene uuring, mis käsitleski maandamise mõju vererõhule, viidi läbi 2018. aastal.
Uuring kestis 12 nädalat ning selle aja jooksul kogesid kõik 10 kõrgvererõhutõvega osalejat süstoolse vererõhu taseme olulist langust ning enesetunde paranemist. Vererõhu languse protsent oli vahemikus 8,6% kuni 22,7% (keskmiselt 14,3%) (8).

KUIDAS END ÕIGESTI MAANDADA

Maandada saab nii toas kui väljas, ärkvel ja magades – pole vaja teha muud, kui luua otsekontakt maaga.

MAANDAMINE ÕUES

Enamik inimesi maandab end looduses, võttes jalanõud ja sokid jalast ning seistes paljajalu pinnasel, kividel või murul. Tõhus on ka käte maapinnale asetamine või pikali heitmine. Paljajalu kõndimine, rannas lebamine ja looduslikes veekogudes ujumine on kõik maandusmeetodid, mida enamik meist kasutab, ilma, et sellest arugi saaks.

MAANDAMINE KODUS VÕI TÖÖL

Sisetingimustes maandamiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid, näiteks maandusmatte. Paljud neist toodetest ühendatakse pistikupesa maanduskontaktiga, mis on kontaktis maja külge paigaldatud maandusvardaga. Maandusmati kasutamine koos reguleeritava kõrgusega lauaga on tõhus viis oma tervise parandamiseks tööl.

Vali sobiv maandusmatt meie poest endale või kingituseks.