Vagusnärv ehk uitnärv ehk kümnes peaajunärv koosneb paremast ja vasakust närviharust, mis varustavad närvidega peaaju kõvakesta, kõrvalesta, neelu, kõri, südameaorti, südamelihast, bronhe, kopse, söögitoru, magu, maksa, neerusid, peensoolt, jämesoolt, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Seetõttu on vagusnärvi normaalne toimimine inimkeha optimaalse tervise jaoks hädavajalik. Uuringud näitavad, et selle töö võib paljude krooniliste haiguste korral häiruda. Uitnärvi stimuleerimine tõstab selle toonust ja omab kasulikku mõju tervisele.
Rahustab närvisüsteemi ülemäärast aktiivsust
Toodab STH (kasvuhormooni)
Vabastab vasoaktiivset soolepeptiidi (VIP)
Kui soovite stimuleerida vagusnärvi ehk uitnärvi, et parendada meeleolu või leevendada stressiga seotud probleeme, sealhulgas paanikahäireid või ärevust, on oluline konsulteerida esmalt arstiga, rääkides kindlasti ka stressist, kui see häirib igapäevaelu.
- Serotoniin aktiveerib vagusnärvi ehk uitnärvi erinevate retseptorite kaudu: 5-HT1A, 5-HT2, 5-HT3, 5-HT4, 5-HT6.
- Oksütotsiin suurendab vagusnärvi aktiivsust ajust soolestikuni, mis soodustab lõõgastumist ja vähendab söögiisu.
- Oreksiin stimuleerib vagusnärvi ajus, kõhunäärmes ja maksas, suurendades glükoositaluvust või insuliinitundlikkust.
- Greliin stimuleerib vagusnärvi aktiivsust ajust soolestikuni, suurendades kasvuhormooni tootmise taset ja tõstes söögiisu.
- Leptiin tekitab vagusnärvi aktiveerides küllastus- ja täiskõhutunde.
- Kortikotropiini vabastav hormoon, mida toodetakse vastusena stressile, stimuleerib vagusnärvi ning pärsib söögiisu, suurendab ärevusetunnet ning tõstab tähelepanelikkust.
Kuidas saab inimene ise vagusnärvi stimuleerida?
Kui keha kohaneb karastamisel külmaga, normaliseerib uitnärv sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi tasakaalu, vähendades võitle-või-põgene ja pinge seisundit kehas ning toetades puhka-ja-seedi režiimi funktsioone. Sarnane toime on saunal. Selle regulaarsus peaks olema 3-4 korda nädalas.
Ei soovitata tõsiste südame-veresoonkonna haigustega inimestele. Vajalik on eelnev arsti konsultatsioon.
Jooga
Jooga kaudu saab stimuleerida uitnärvi parasümpaatilist süsteemi - keha lõõgastub, meeleolu paraneb, ärevus väheneb ning kehas tekib heaolutunne. Jooga on ka väga hea treening, omades kasulikku mõju ka füüsilisele tervisele.
Laulmine, sealhulgas ka koorilaul, tõstab südame löögisageduse muutlikkust (HRV, heart rate variability), mille tagajärjel on inimesel lihtsam lõõgastuda ning toime tulla stressiga, samuti mõjub see stimuleerivalt parasümpaatilisele närvisüsteemile, toetades puhka-ja-seedi režiimi funktsioone. Kuna laulmisel pingutatakse kurgu tagaosa lihaseid, siis stimuleerib see otseselt uitnärvi ning tänu helivibratsioonile lõõgastub kogu keha.
Meditatsioon
Uuringud näitavad, et vähemalt kolm meditatsiooni liiki (positiivsed mõtted, teadvelolek ja hingamispraktikad) stimuleerivad vagusnärvi, mille tagajärjel suureneb südame löögisageduse muutlikkus (HRV, heart rate variability), stabiliseerub pulsi ja vererõhu tase, paraneb meeleolu ja keha lõõgastub.
Naer on väga võimas uitnärvi stimuleerija - see tõstab südame löögisageduse muutlikkust, parendab kognitiivseid võimeid ning suurendab beeta-endorfiinide taset, mis aitavad ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Siiski tasub olla ettevaatlik - ülemäärane uitnärvi stimulatsioon naeru abil võib põhjustada minestamist (parasümpaatilise närvisüsteemi ülestimulatsioon).
Roosipärja palvuse ühe tsükli lugemine võtab aega ligikaudu 10 sekundit, tekitades rütmilise intervallilise hingamise 10 sekundi kaupa. Sügav teadlik hingamine stimuleerib uitnärvi, tõstes südame löögisageduse muutlikkust ning langetades vererõhu taset.
Soolestiku närvisüsteem ühildub peaajuga uitnärvi kaudu, mistõttu on soolestiku mikrobioom olulisel määral seotud ajutööga. Uuringud on näidanud probiootikumide kasulikku mõju ajus paiknevatele GABA retseptoritele - testgrupil, kellele probiootikume manustati, täheldati uuringu ajal oluliselt paremat meeleolu, kui kontrollgruppidel.
Vahelduv paastumine ja piiratud kalorite dieet tõstavad südame löögisageduse muutlikkust, mis on uitnärvi stimulatsiooni indikaatoriks. Veresuhkru taseme langus ja soolestikust pärinevate keemiliste ja mehhaaniliste stiimulite vähenemine stimuleerib uitnärvi parasümpaatilist osa, aeglustades ainevahetust.
Kiudainete tarbimine
GLP-1 on küllastushormoon, mis stimuleerib uitnärvi, aeglustades seedimist ja tekitades pärast sööki täiskõhutunde.
Kuidas jooga ja meditatsioon mõjutavad südame tööd?
Kuidas jooga ja meditatsioon mõjutavad südame tööd?
Lõõgastustehnikate ajal täheldatav sügav ja aeglane hingamine stimuleerib vagusnärvi.
Teie südames ja kaelas asuvad "baroretseptoritega" neuronid, mis reageerivad vererõhu taseme muutustele. Kui inimesel on kõrge vererõhk, aktiveerib see signaal tema vagusnärvi, mis hakkab vererõhku ja pulssi reguleerima, vähendades seega sümpaatilise närvisüsteemi üleliigset erutuvust ning suurendades parasümpaatilise närvisüsteemi funktsioone.
Meie kliinikus leiab arst lähtuvalt Teie soovidest ja tervislikust seisundist Teile sobivad vagusnärvi stimulatsiooni meetodi Teie enesetunde ja elukvaliteedi parandamiseks.
