Kaksteistsõrmiksool (ehk duodenum) on peensoole osa, mis järgneb maole ja meenutab kõverat toru, mille pikkus on 25-30 cm. Kaksteistsõrmiksooles toimub toidust saadud rasva emulgeerimine (milles osaleb sapp), siia avaneb ka kõhunäärme juha, mille kaudu 12-sõrmiksoolde erituvad kõhunäärmest seedeensüümid, mis aitavad toitu ära seedida. Lisaks imenduvad siin vitamiinid A, D, E, K, raud, folaat, valgud, süsivesikud, rasvad, vesi.
Kõige levinumad kaksteistsõrmiksoole haigused ja seisundid on:
● haavand
● põletik
● divertiikul (sooleseina taskutaoline väljasopistus)
● kasvaja
● polüüp
● parasiidid
● SIBO (peensoole bakteriaalne ülekasv)
● SIFO (peensoole seente ülekasv)
Kaksteistsõrmiksoole haavandi esinemissagedus on kõrge - ca 10% elanikkonnast võivad sellesse haigestuda elu jooksul, riskirühmas on noored mehed kõrge maohappe sekretsiooniga ja need, kellel on avastatud seedetraktis elav bakter Helicobacter pylori. Selle haiguse riskiteguriteks on pikaajaline valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamine (NSAID või MSPVA, näiteks ibuprofeen, meloksikaam), suitsetamine, alkoholi tarvitamine.
Duodeniit on kaksteistsõrmiksoole limaskesta või sügavamate kudede põletik, mis sageli esineb koos mao põletikuga. Krooniline põletik võib soodustada haavandi teket ja haavand on omakorda kroonilise põletiku allikas.
Duodenaalne divertikuloos esineb harvemini kui jämesooles. Divertikuloosi põhiohuks on divertikuliit (ehk sooleseina väljasopistuste põletik), mille tagajärjeks võib tekkida raske sooleseina kahjustus ja soolesulgus. Divertiikulid esinevad sagedamini keskealistel naistel.
Kõigist seedetrakti kasvajatest on kaksteistsõrmiksoole kasvajate osakaal alla 1%. Healoomulistest kasvajatest on kõige levinumad adenoom, lipoom, lümfangioom ja hamartoom. Pahaloomulised kasvajad hõlmavad peamiselt adenokartsinoomi, pahaloomulist stromaalset kasvajat, neuroendokriinset kasvajat ja leiomüosarkoomi.
Kaksteistsõrmiksoole polüüpe (rakkude kogumit, mis kasvavad soole limaskestal) leitakse 0,3–4,6% patsientidest, kellele tehakse mao ja kaksteistsõrmiksoole endoskoopia (gastroskoopia). Enamik polüüpe ei põhjusta sümptomeid ja on healoomulised, kuid neil võib olla pahaloomuline potentsiaal ja seetõttu peaaegu alati võetakse biopsia ja polüüp eemaldatakse. On erilisi sündroome, mille puhul erinevates elundites, ka kaksteistsõrmiksooles, võib tekkida palju polüüpe (perekondlik adenomatoosne polüpoos, FAP), millel on suurem tõenäosus muutuda vähkkasvajaks.
Parasiithaigustest võib mainida lambliaasi (ehk giardiaasi), kus tekitajaks on Giardia lamblia, harvemateks parasiitideks on Cryptosporidium sp., Strongyloides stercoralis, Ancylostoma duodenale. Riskirühmas on ebapiisavate hügieenioskustega väikelapsed ja täiskasvanud, matkajad ning eksootilistes maades reisivad inimesed.
Bakterite ja seente ülekasvu peensooles uuritakse praegu rohkem kui varem ja arvatakse, et kuni 15% tervetest inimestest ja kuni 80% neist, kellel esineb kroonilist soole talitlushäiret (sh ärritunud soole sündroomi ehk IBS) võib esineda SIBOt. Selle seisundi puhul peensooles tekib bakterite (SIFO puhul pärmseente, eeskätt Candida) liigkasv, kusjuures osa bakteritest võib olla pärit jämesoolest või näiteks suuõõnest - see tekitabki olukorda, kus vales kohas aktiivselt tegutsevad valed mikroorganismid, mis võivad esile kutsuda erinevaid seedevaevusi.
SIBO ja SIFO teket mõjutavad erinevad tegurid - maohappe, sapi, seedeensüümide ja seedekulgla immunoglobuliinide kontsentratsioon ja aktiivsus, nende eritumise korrapärasus, toidu koostis, krooniline stress, raskemad kroonilised haigused ja nende ravi jm. Kui näiteks toidu liikumine on peensoolest jämesoolde aeglustunud, võib see soodustada bakterite migreerumist vales suunas ja nende liigset paljunemist. ...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/08/18/kaksteistsormiksoole-haigused-ja-nende-sumptomid
Kõige levinumad kaksteistsõrmiksoole haigused ja seisundid on:
● haavand
● põletik
● divertiikul (sooleseina taskutaoline väljasopistus)
● kasvaja
● polüüp
● parasiidid
● SIBO (peensoole bakteriaalne ülekasv)
● SIFO (peensoole seente ülekasv)
Kaksteistsõrmiksoole haavandi esinemissagedus on kõrge - ca 10% elanikkonnast võivad sellesse haigestuda elu jooksul, riskirühmas on noored mehed kõrge maohappe sekretsiooniga ja need, kellel on avastatud seedetraktis elav bakter Helicobacter pylori. Selle haiguse riskiteguriteks on pikaajaline valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamine (NSAID või MSPVA, näiteks ibuprofeen, meloksikaam), suitsetamine, alkoholi tarvitamine.
Duodeniit on kaksteistsõrmiksoole limaskesta või sügavamate kudede põletik, mis sageli esineb koos mao põletikuga. Krooniline põletik võib soodustada haavandi teket ja haavand on omakorda kroonilise põletiku allikas.
Duodenaalne divertikuloos esineb harvemini kui jämesooles. Divertikuloosi põhiohuks on divertikuliit (ehk sooleseina väljasopistuste põletik), mille tagajärjeks võib tekkida raske sooleseina kahjustus ja soolesulgus. Divertiikulid esinevad sagedamini keskealistel naistel.
Kõigist seedetrakti kasvajatest on kaksteistsõrmiksoole kasvajate osakaal alla 1%. Healoomulistest kasvajatest on kõige levinumad adenoom, lipoom, lümfangioom ja hamartoom. Pahaloomulised kasvajad hõlmavad peamiselt adenokartsinoomi, pahaloomulist stromaalset kasvajat, neuroendokriinset kasvajat ja leiomüosarkoomi.
Kaksteistsõrmiksoole polüüpe (rakkude kogumit, mis kasvavad soole limaskestal) leitakse 0,3–4,6% patsientidest, kellele tehakse mao ja kaksteistsõrmiksoole endoskoopia (gastroskoopia). Enamik polüüpe ei põhjusta sümptomeid ja on healoomulised, kuid neil võib olla pahaloomuline potentsiaal ja seetõttu peaaegu alati võetakse biopsia ja polüüp eemaldatakse. On erilisi sündroome, mille puhul erinevates elundites, ka kaksteistsõrmiksooles, võib tekkida palju polüüpe (perekondlik adenomatoosne polüpoos, FAP), millel on suurem tõenäosus muutuda vähkkasvajaks.
Parasiithaigustest võib mainida lambliaasi (ehk giardiaasi), kus tekitajaks on Giardia lamblia, harvemateks parasiitideks on Cryptosporidium sp., Strongyloides stercoralis, Ancylostoma duodenale. Riskirühmas on ebapiisavate hügieenioskustega väikelapsed ja täiskasvanud, matkajad ning eksootilistes maades reisivad inimesed.
Bakterite ja seente ülekasvu peensooles uuritakse praegu rohkem kui varem ja arvatakse, et kuni 15% tervetest inimestest ja kuni 80% neist, kellel esineb kroonilist soole talitlushäiret (sh ärritunud soole sündroomi ehk IBS) võib esineda SIBOt. Selle seisundi puhul peensooles tekib bakterite (SIFO puhul pärmseente, eeskätt Candida) liigkasv, kusjuures osa bakteritest võib olla pärit jämesoolest või näiteks suuõõnest - see tekitabki olukorda, kus vales kohas aktiivselt tegutsevad valed mikroorganismid, mis võivad esile kutsuda erinevaid seedevaevusi.
SIBO ja SIFO teket mõjutavad erinevad tegurid - maohappe, sapi, seedeensüümide ja seedekulgla immunoglobuliinide kontsentratsioon ja aktiivsus, nende eritumise korrapärasus, toidu koostis, krooniline stress, raskemad kroonilised haigused ja nende ravi jm. Kui näiteks toidu liikumine on peensoolest jämesoolde aeglustunud, võib see soodustada bakterite migreerumist vales suunas ja nende liigset paljunemist. ...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/08/18/kaksteistsormiksoole-haigused-ja-nende-sumptomid
