Terve inimese organism suudab reguleerida vedeliku tasakaalu. Keha kaotab pidevalt vett nii hingamise, higistamise kui urineerimise kaudu, väheses koguses ka roojaga. Vedelikupuudus tekitab suuremaid probleeme tavaliselt siis, kui see lööb välja januna, naha ja limaskestade kuivusena, üldise nõrkusena, külmatundena kätes ja jalgades, pulsi kiirenemisena, segasustundena ja lõpuks koomana.
Vedelikukao asendamiseks peavad jahedas kliimas elavad täiskasvanud sõltuvalt oma aktiivsuse tasemest tarbima 2–4 liitrit vedelikku päevas. Tasub tähele panna, et janu tekib tavaliselt siis, kui kehal on juba vedelikupuudus, mis moodustab vähemalt 1–2 protsenti kehamassist. Vedelikukaotus, mis moodustab üle 10 protsendi kehakaalust, võib lõppeda surmaga.
Vedelikuliig esineb harvemini, pigem eakatel või teatud krooniliste haigustega inimestel. Sel juhul koguneb vedelik kopsudesse, maksa, veresoontesse ja keha kudedesse - see võib väljenduda tursetena ja hingamisraskustena...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/07/27/kui-vedelikku-on-liiga-palju-voi-liiga-vahe
Vedelikukao asendamiseks peavad jahedas kliimas elavad täiskasvanud sõltuvalt oma aktiivsuse tasemest tarbima 2–4 liitrit vedelikku päevas. Tasub tähele panna, et janu tekib tavaliselt siis, kui kehal on juba vedelikupuudus, mis moodustab vähemalt 1–2 protsenti kehamassist. Vedelikukaotus, mis moodustab üle 10 protsendi kehakaalust, võib lõppeda surmaga.
Vedelikuliig esineb harvemini, pigem eakatel või teatud krooniliste haigustega inimestel. Sel juhul koguneb vedelik kopsudesse, maksa, veresoontesse ja keha kudedesse - see võib väljenduda tursetena ja hingamisraskustena...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/07/27/kui-vedelikku-on-liiga-palju-voi-liiga-vahe
