Gripp toob endaga mitmeid erinevaid haigussümptomeid. Haigel tõuseb palavik, mis on üle 38 kraadi, tekivad lihasvalu, külmavärinad ja higistamine, peavalu, pidev kuiv köha, väsimus ning nõrkus, ninakinnisus ja kurguvalu. Haigus möödub tavaliselt kahe nädala jooksul.
Paraku ei toimu paranemine alati ilma tüsistusteta ja osad neist võivad suisa eluohtlikud olla. Gripi tüsistusteks võivad olla ninakõrvalkoobaste- ja kõrvapõletik, kopsupõletik, südamelihaste põletik, ajupõletik ning lihaskoe põletik. Tekkida võib ka terve elundsüsteemi kahjustus, näiteks hingamis- või neerupuudulikkus. Ohtlikuks tüsistuseks võib olla ka veremürgitus ehk sepsis ning selliste krooniliste haiguste nagu astma või südamepuudulikkuse ägenemine.
Kõige suurem risk gripitüsistuste tekkeks on alla 5-aastastel ja eriti alla aastastel lastel. Samuti eakatel inimestel, kellel on eluaastaid üle 65. Riskigruppidesse kuuluvad ka hooldekodude ja muude pikaajaliste hooldusasutuste elanikud, rasedad, ja naised, kes on äsja sünnitanud. Lisaks on tüsistused sagedasemad nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste seas - näiteks HIV või AIDS-i haiged, vähihaiged ning need, kes saavad keemiaravi. Gripitüsistustele on vastuvõtlikumad ka krooniliste haiguste käes kannatavad inimesed - need, kellel on diagnoositud astma, mõni südamehaigus, neeruhaigus, maksahaigus või diabeet. Tüsistused tekivad tihti ka ülekaalulistel, kelle kehamassiindeks on suurem kui 40.
Gripi puhul tuleb haige enesetunnet pidevalt jälgida ja tõsisemate sümptomite ilmnemisel peab kutsuma kiirabi või pöörduma nakkushaigla erakorralise meditsiini osakonda.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/10/23/millised-on-gripi-tusistused
Paraku ei toimu paranemine alati ilma tüsistusteta ja osad neist võivad suisa eluohtlikud olla. Gripi tüsistusteks võivad olla ninakõrvalkoobaste- ja kõrvapõletik, kopsupõletik, südamelihaste põletik, ajupõletik ning lihaskoe põletik. Tekkida võib ka terve elundsüsteemi kahjustus, näiteks hingamis- või neerupuudulikkus. Ohtlikuks tüsistuseks võib olla ka veremürgitus ehk sepsis ning selliste krooniliste haiguste nagu astma või südamepuudulikkuse ägenemine.
Kõige suurem risk gripitüsistuste tekkeks on alla 5-aastastel ja eriti alla aastastel lastel. Samuti eakatel inimestel, kellel on eluaastaid üle 65. Riskigruppidesse kuuluvad ka hooldekodude ja muude pikaajaliste hooldusasutuste elanikud, rasedad, ja naised, kes on äsja sünnitanud. Lisaks on tüsistused sagedasemad nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste seas - näiteks HIV või AIDS-i haiged, vähihaiged ning need, kes saavad keemiaravi. Gripitüsistustele on vastuvõtlikumad ka krooniliste haiguste käes kannatavad inimesed - need, kellel on diagnoositud astma, mõni südamehaigus, neeruhaigus, maksahaigus või diabeet. Tüsistused tekivad tihti ka ülekaalulistel, kelle kehamassiindeks on suurem kui 40.
Gripi puhul tuleb haige enesetunnet pidevalt jälgida ja tõsisemate sümptomite ilmnemisel peab kutsuma kiirabi või pöörduma nakkushaigla erakorralise meditsiini osakonda.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/10/23/millised-on-gripi-tusistused
