Tavaliselt paraneb väiksem haav mõne päevaga ja suurem haav mõne nädalaga. Raskematel juhtudel võib aga haavade paranemine aega võtta lausa kuid ja aastaid, kuid on ka selliseid nahakahjustusi ning haavu, mis ei parane isegi mitme aasta möödudes.
Haava loetakse halvasti paranevaks või mitteparanevaks juhul, kui see ei ole nelja nädala jooksul paranenud - siis tuleb selle põhjust otsima hakata. Haava mitteparanemise põhjuste väljaselgitamiseks võib kasutada erinevaid uurimismeetodeid: vereproov, dermatoskoopia ehk haava struktuuri uurimine kõrge kvaliteediga tehtud pildi abil, bakteriaalne külv haavast, haava kudede biopsia ning haava ümbritsevate kudede ja veresoonte ultraheli.
Haava paranemise protsessi aeglustavad tegurid on järgmised:
•Surnud nahk ja haavakude (naha ja kudede nekroos) - surnud naharakud ja muud haavakoed segavad paranemisprotsessi.
•Infektsioon - avatud haavas võib tekkida bakteriaalne või seente poolt põhjustatud põletik. Siis võitleb keha hoopis infektsiooniga ja ei kiirusta haava parandama.
•Verejooks - püsiv verejooks ei lase haava servadel kokku kasvada.
•Mehaanilised kahjustused - näiteks voodihaigel on pideva paikse surve ja hõõrdumise tõttu oht lamatiste tekkeks; ka korduv traumeerimine, näiteks sügades haava katki kratsimine, pärsib haavade paranemise protsessi.
•Dieet - kehva toitumise tõttu võib keha jääda hädavajalike aineteta, mis kudede regeneratsioonis osalevad - sellised ained on näiteks C-vitamiin, tsink ja valgud.
•Vanus - haavade paranemine võtab eakatel inimestel kauem aega.
•Ravimid - teatud ravimid või ravimeetodid, mida kasutatakse mõne haigusseisundi raviks, võivad häirida keha paranemisprotsessi - näiteks reumatoidartriidi- või kasvajavastased ravimid.
•Suitsetamine - halvendab haavade paranemist ja suurendab tüsistuste tekkeriski.
•Meditsiinilised seisundid - näiteks suhkurtõbi, aneemia ehk kehvveresus ja mõned veresoonkonna haigused, mille tõttu võib antud piirkonnas verevarustus või närviimpulsside saatmine häiritud olla. Lisaks ka tervisehäired, mis häirivad immuunsüsteemi normaalset tööd: autoimmuunhaigused, kroonilised põletikud, kroonilised viirushaigused ja HIV.
•Veenilaiendid - häiritud verevool ja jalgade turse võivad põhjustada naha kroonilist kahjustust ja haavade ning haavandite teket.
•Kuiv nahk - õhu käes olevad haavad, näiteks jalgadel asuvad haavandid, paranevad aeglasemini, kui nad on kuivad ja kiiremini, kui niisked, kuna paranemiseks vajalikud rakud (naharakud ja immuunrakud) vajavad taastumiseks niisket keskkonda.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/03/26/miks-haavad-ei-parane
Haava loetakse halvasti paranevaks või mitteparanevaks juhul, kui see ei ole nelja nädala jooksul paranenud - siis tuleb selle põhjust otsima hakata. Haava mitteparanemise põhjuste väljaselgitamiseks võib kasutada erinevaid uurimismeetodeid: vereproov, dermatoskoopia ehk haava struktuuri uurimine kõrge kvaliteediga tehtud pildi abil, bakteriaalne külv haavast, haava kudede biopsia ning haava ümbritsevate kudede ja veresoonte ultraheli.
Haava paranemise protsessi aeglustavad tegurid on järgmised:
•Surnud nahk ja haavakude (naha ja kudede nekroos) - surnud naharakud ja muud haavakoed segavad paranemisprotsessi.
•Infektsioon - avatud haavas võib tekkida bakteriaalne või seente poolt põhjustatud põletik. Siis võitleb keha hoopis infektsiooniga ja ei kiirusta haava parandama.
•Verejooks - püsiv verejooks ei lase haava servadel kokku kasvada.
•Mehaanilised kahjustused - näiteks voodihaigel on pideva paikse surve ja hõõrdumise tõttu oht lamatiste tekkeks; ka korduv traumeerimine, näiteks sügades haava katki kratsimine, pärsib haavade paranemise protsessi.
•Dieet - kehva toitumise tõttu võib keha jääda hädavajalike aineteta, mis kudede regeneratsioonis osalevad - sellised ained on näiteks C-vitamiin, tsink ja valgud.
•Vanus - haavade paranemine võtab eakatel inimestel kauem aega.
•Ravimid - teatud ravimid või ravimeetodid, mida kasutatakse mõne haigusseisundi raviks, võivad häirida keha paranemisprotsessi - näiteks reumatoidartriidi- või kasvajavastased ravimid.
•Suitsetamine - halvendab haavade paranemist ja suurendab tüsistuste tekkeriski.
•Meditsiinilised seisundid - näiteks suhkurtõbi, aneemia ehk kehvveresus ja mõned veresoonkonna haigused, mille tõttu võib antud piirkonnas verevarustus või närviimpulsside saatmine häiritud olla. Lisaks ka tervisehäired, mis häirivad immuunsüsteemi normaalset tööd: autoimmuunhaigused, kroonilised põletikud, kroonilised viirushaigused ja HIV.
•Veenilaiendid - häiritud verevool ja jalgade turse võivad põhjustada naha kroonilist kahjustust ja haavade ning haavandite teket.
•Kuiv nahk - õhu käes olevad haavad, näiteks jalgadel asuvad haavandid, paranevad aeglasemini, kui nad on kuivad ja kiiremini, kui niisked, kuna paranemiseks vajalikud rakud (naharakud ja immuunrakud) vajavad taastumiseks niisket keskkonda.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/03/26/miks-haavad-ei-parane
