Müasteenia, ladina keeles Myasthenia Gravis, on autoimmuunhaigus, mida iseloomustab närvide ja lihaste funktsioonide häire koos lihasnõrkuse ja kiire lihaste väsimisega.
Müasteenia põhjused
Haiguse täpsed põhjused ei ole teada, kuid arvatakse, et selle tekkes võib osaleda harknääre (immuunsüsteemi elund rinnaku taga, mis peamiselt täidab oma immuunfunktsioone kuni puberteedieani), kuna 75% müasteeniaga patsientidest esineb harknäärmes muutusi. Ühe teooria kohaselt ei eemalda harknääre õigeagselt verest rakke, mis toodavad kehakudesid ründavaid antikehi.
Kui tavaliselt närvilõpmed vabastavad erilist keemilist ainet (atsetüülkoliin), mis edastab impulsse lihaskiududele, mille tulemuseks on nende kokkutõmbumine, siis müasteenia puhul organismi oma immuunsüsteem toodab antikehi, mis kahjustavad atsetüülkoliini retseptoreid lihastes, mille kaudu lihased saavad närvisignaale ja selle tõttu närviimpulssi ülekanne ei õnnestu. Samas ei pruugi alati neid kahjulikke antikehi organismis tuvastada, seega arvatakse, et haiguse tekkes ja kulus võib olla muid osalejaid.
Enam kui 5 protsendil patsientidest võib olla müasteeniaga või muude autoimmuunhaigustega pereliikmeid, ka teised autoimmuunhaigused esinevad müasteeniaga inimestel sagedamini (näiteks kilpnäärme autoimmuunne põletik, luupus).
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/30/muasteenia-salaparane-ja-raske-haigus
Müasteenia põhjused
Haiguse täpsed põhjused ei ole teada, kuid arvatakse, et selle tekkes võib osaleda harknääre (immuunsüsteemi elund rinnaku taga, mis peamiselt täidab oma immuunfunktsioone kuni puberteedieani), kuna 75% müasteeniaga patsientidest esineb harknäärmes muutusi. Ühe teooria kohaselt ei eemalda harknääre õigeagselt verest rakke, mis toodavad kehakudesid ründavaid antikehi.
Kui tavaliselt närvilõpmed vabastavad erilist keemilist ainet (atsetüülkoliin), mis edastab impulsse lihaskiududele, mille tulemuseks on nende kokkutõmbumine, siis müasteenia puhul organismi oma immuunsüsteem toodab antikehi, mis kahjustavad atsetüülkoliini retseptoreid lihastes, mille kaudu lihased saavad närvisignaale ja selle tõttu närviimpulssi ülekanne ei õnnestu. Samas ei pruugi alati neid kahjulikke antikehi organismis tuvastada, seega arvatakse, et haiguse tekkes ja kulus võib olla muid osalejaid.
Enam kui 5 protsendil patsientidest võib olla müasteeniaga või muude autoimmuunhaigustega pereliikmeid, ka teised autoimmuunhaigused esinevad müasteeniaga inimestel sagedamini (näiteks kilpnäärme autoimmuunne põletik, luupus).
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/30/muasteenia-salaparane-ja-raske-haigus
