Suuhaavandid ehk erosioonid ehk aftid võivad olla väga valusad, segada joomist, söömist ja rääkimist ning põhjustada palavikku, paiksete lümfisõlmede suurenemist ja üldist nõrkust.
Suuhaavandid ehk erosioonid (aftid) on suu limaskesta põletiku (stomatiidi) tunnus. Kõige sagedamini need tekivad põskede või huulte sisepinnal, keele all, igemetel või pehme suulae limaskestal. Suuhaavandid on tavaliselt kaetud hallikaskollase katuga (eksudaadiga või fibriiniga).
Statistika järgi elu jooksul kannatab umbes 20% elanikkonnast korduva aftoosse stomatiidi all.
Kõige sagedamini haigestuvad lapsed ja noorukid vanuses 1–19 aastat ja tavaliselt on tegemist väikeste erosioonidega.
Aftide tüübid
Väikesed aftid on levinuim aftide tüüp (80–85%), nende suurus on 1 kuni 10 mm, need võivad tekkida üksikult või mitu korraga (kuni viis). Suu limaskest paraneb keskmiselt 7–10 päeva jooksul.
Suured aftid (10–15%) – läbimõõduga üle 10 mm, võivad olla isegi kuni 3 cm, sügavamad, paranevad kauem (10–30 päeva) ja võivad jätta arme.
Herpetiformsed aftid (5–10%) – väikesed, 1–3 mm, paiknevad grupeerituna nagu vesivillid ohatise korral. Paranevad 10 päeva jooksul, on tüüpilisemad eakatele ja lastel esinevad harva. Palavikku ega muid üldisi ilminguid pole.
Kroonilised ja retsidiveeruvad suuhaavandid
Korduvalt tekivad erosioonid suu limaskestal on murekohaks nii patsientidele kui ka arstidele, kuna nende tekkimise põhjust on raske üles leida – arvatakse, et tegemist on mitme teguri kombinatsiooniga, kuid mängus on alati immuunsüsteem, sest limaskestade seis peegeldab sageli immuunsüsteemi talitluse häireid.
Rolli võib mängida soolestiku ja suuõõne mikrofloora, viirused herpese perekonnast ja võib-olla Helicobacter pylori, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid põhjustav mikroorganism.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/08/23/suuhaavandid-ehk-aftid
Suuhaavandid ehk erosioonid (aftid) on suu limaskesta põletiku (stomatiidi) tunnus. Kõige sagedamini need tekivad põskede või huulte sisepinnal, keele all, igemetel või pehme suulae limaskestal. Suuhaavandid on tavaliselt kaetud hallikaskollase katuga (eksudaadiga või fibriiniga).
Statistika järgi elu jooksul kannatab umbes 20% elanikkonnast korduva aftoosse stomatiidi all.
Kõige sagedamini haigestuvad lapsed ja noorukid vanuses 1–19 aastat ja tavaliselt on tegemist väikeste erosioonidega.
Aftide tüübid
Väikesed aftid on levinuim aftide tüüp (80–85%), nende suurus on 1 kuni 10 mm, need võivad tekkida üksikult või mitu korraga (kuni viis). Suu limaskest paraneb keskmiselt 7–10 päeva jooksul.
Suured aftid (10–15%) – läbimõõduga üle 10 mm, võivad olla isegi kuni 3 cm, sügavamad, paranevad kauem (10–30 päeva) ja võivad jätta arme.
Herpetiformsed aftid (5–10%) – väikesed, 1–3 mm, paiknevad grupeerituna nagu vesivillid ohatise korral. Paranevad 10 päeva jooksul, on tüüpilisemad eakatele ja lastel esinevad harva. Palavikku ega muid üldisi ilminguid pole.
Kroonilised ja retsidiveeruvad suuhaavandid
Korduvalt tekivad erosioonid suu limaskestal on murekohaks nii patsientidele kui ka arstidele, kuna nende tekkimise põhjust on raske üles leida – arvatakse, et tegemist on mitme teguri kombinatsiooniga, kuid mängus on alati immuunsüsteem, sest limaskestade seis peegeldab sageli immuunsüsteemi talitluse häireid.
Rolli võib mängida soolestiku ja suuõõne mikrofloora, viirused herpese perekonnast ja võib-olla Helicobacter pylori, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid põhjustav mikroorganism.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/08/23/suuhaavandid-ehk-aftid
