Lümfisüsteem on otseselt seotud vere, veresoonte väliste struktuuride ja rakkudevahelise vedelikuga, ühendades kehas ainevahetusprotsesse. Lümfisüsteem on inimese südame-veresoonkonna süsteemi oluline osa ja täiendab seda. Lümf on vedelik, mis tekib pidevalt rakkude ja kudede vahelise vedeliku äravoolul lümfikapillaaridesse.
Lümfisüsteemi peamised funktsioonid:
● transpordifunktsioon – lümfi, ainevahetusproduktide ja kahjulike ainete kudedest äraviimine;
● drenaažifunktsioon – valkude, vee, soolade, toksiinide ja metaboliitide tagastamine kudedest verre; vedeliku, mäda või muude eritiste eemaldamine haavast, õõntest;
● lümfotsütopoees, hematopoeetiline funktsioon – immuunreaktsioonides osalevate lümfotsüütide tootmine, küpsemine, diferentseerumine;
● immuun-, kaitsefunktsioonid – organismi immuunkaitse moodustamine, organismi sattuvate võõrosakeste, bakterite, viiruste, seente, algloomade neutraliseerimine, kasvaja osakeste filtreerimine.
Vabastades keha sisekeskkonna liigsest veest, valkudest, rasvadest, süsivesikutest, elektrolüütidest, ensüümidest, bakteritest, rakkude lagunemisproduktidest, toksiinidest ja pidevalt täiendades lümfotsüütide varu, osaleb lümfisüsteem aktiivselt homöostaasi säilitamises (homöostaas on keha erinevate struktuuride ja süsteemide talitluse tasakaal).
Millest lümfisüsteem koosneb ja kuidas see töötab?
Lümfisüsteemi koostisosad on:
● lümfisüsteemi kapillaarid,
● lümfisooned.
Lisaks kuuluvad selle süsteemi alla lümfoidorganid, mis koosnevad lümfoidkoest ja on kas lümfotsüütide tootmise või lümfotsüütide aktiveerimise kohad: lümfisõlmed (kus on lümfotsüütide suurim kontsentratsioon), põrn, harknääre ja mandlid. Lümfotsüüdid (immuunsüsteemi rakud) moodustuvad algselt luuüdis.
Erinevalt vereringesüsteemist ei ole lümfisüsteemil oma pumpa (“südant”) ja see on n-ö avatud ehk lümfisoonte otsad on lahtised ega ühildu teiste lümfisoontega.
Lümfisüsteemi tõukejõu loovad niinimetatud sisemised ja välised tegurid, mida tähistatakse terminiga „lümfipump“ (ingl lymph pump) – sinna kuuluvad muu hulgas lümfi enda vool, lümfi- ja veresoonte klapid, veresoonte toonus, lihaste ja diafragma kokkutõmbed, soolemotoorika, põrna rütmilised liigutused jne. Selles süsteemis ringlev lümf liigub aeglaselt ja vähese surve all.
Kui veri jõuab arterite kaudu elunditeni, vedel osa verest “immitseb” läbi veresoonte seina rakkudevahelisse ruumi ja nii moodustub koevedelik. Sellest saavad veresooni ümbritsevad rakud toitaineid ja samuti väljutavad siin jääkaineid.
Edasi siseneb koevedelik lümfisoontesse, sõlmedesse, rikastub lümfotsüütidega ja muutub lümfiks. Peenemad lümfisooned kogunevad mitmeks suuremaks lümfisooneks, mis suubuvad veresoontesse. Sellega satuvad tsirkuleerivad lümfotsüüdid koos lümfiga verre. Lõpuks jõuab lümf ülemisse õõnesveeni ja saab uuesti vere osaks, liigub mööda veresooni elunditesse ja tsükkel kordub uuesti. Lümf lümfisoontes liigub ainult perifeeriast keha keskosa suunas.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2023/02/06/kuidas-lumfisusteem-sinu-kehas-tootab
Lümfisüsteemi peamised funktsioonid:
● transpordifunktsioon – lümfi, ainevahetusproduktide ja kahjulike ainete kudedest äraviimine;
● drenaažifunktsioon – valkude, vee, soolade, toksiinide ja metaboliitide tagastamine kudedest verre; vedeliku, mäda või muude eritiste eemaldamine haavast, õõntest;
● lümfotsütopoees, hematopoeetiline funktsioon – immuunreaktsioonides osalevate lümfotsüütide tootmine, küpsemine, diferentseerumine;
● immuun-, kaitsefunktsioonid – organismi immuunkaitse moodustamine, organismi sattuvate võõrosakeste, bakterite, viiruste, seente, algloomade neutraliseerimine, kasvaja osakeste filtreerimine.
Vabastades keha sisekeskkonna liigsest veest, valkudest, rasvadest, süsivesikutest, elektrolüütidest, ensüümidest, bakteritest, rakkude lagunemisproduktidest, toksiinidest ja pidevalt täiendades lümfotsüütide varu, osaleb lümfisüsteem aktiivselt homöostaasi säilitamises (homöostaas on keha erinevate struktuuride ja süsteemide talitluse tasakaal).
Millest lümfisüsteem koosneb ja kuidas see töötab?
Lümfisüsteemi koostisosad on:
● lümfisüsteemi kapillaarid,
● lümfisooned.
Lisaks kuuluvad selle süsteemi alla lümfoidorganid, mis koosnevad lümfoidkoest ja on kas lümfotsüütide tootmise või lümfotsüütide aktiveerimise kohad: lümfisõlmed (kus on lümfotsüütide suurim kontsentratsioon), põrn, harknääre ja mandlid. Lümfotsüüdid (immuunsüsteemi rakud) moodustuvad algselt luuüdis.
Erinevalt vereringesüsteemist ei ole lümfisüsteemil oma pumpa (“südant”) ja see on n-ö avatud ehk lümfisoonte otsad on lahtised ega ühildu teiste lümfisoontega.
Lümfisüsteemi tõukejõu loovad niinimetatud sisemised ja välised tegurid, mida tähistatakse terminiga „lümfipump“ (ingl lymph pump) – sinna kuuluvad muu hulgas lümfi enda vool, lümfi- ja veresoonte klapid, veresoonte toonus, lihaste ja diafragma kokkutõmbed, soolemotoorika, põrna rütmilised liigutused jne. Selles süsteemis ringlev lümf liigub aeglaselt ja vähese surve all.
Kui veri jõuab arterite kaudu elunditeni, vedel osa verest “immitseb” läbi veresoonte seina rakkudevahelisse ruumi ja nii moodustub koevedelik. Sellest saavad veresooni ümbritsevad rakud toitaineid ja samuti väljutavad siin jääkaineid.
Edasi siseneb koevedelik lümfisoontesse, sõlmedesse, rikastub lümfotsüütidega ja muutub lümfiks. Peenemad lümfisooned kogunevad mitmeks suuremaks lümfisooneks, mis suubuvad veresoontesse. Sellega satuvad tsirkuleerivad lümfotsüüdid koos lümfiga verre. Lõpuks jõuab lümf ülemisse õõnesveeni ja saab uuesti vere osaks, liigub mööda veresooni elunditesse ja tsükkel kordub uuesti. Lümf lümfisoontes liigub ainult perifeeriast keha keskosa suunas.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2023/02/06/kuidas-lumfisusteem-sinu-kehas-tootab
