Hippokratese kuulsad sõnad “Olgu toit sulle ravimiks ja ravim sulle toiduks” ei ole oma tähtsust kaotanud ja muutuvad kaasaegse elustiili ja toitumisviiside juures aina olulisemateks.
Millest koosneb toit
Toit koosneb makro- ja mikrotoitainetest, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, vitamiinid ja mineraalid, millel igaühel on oma kindel koht, osakaal ja seos teiste toitainetega või teatud keemiliste ainetega, mis tagavad nende ühendite stabiilsuse toidu sees. Mikroelementide hulka kuuluvad ka muud biokeemiliselt ja füsioloogiliselt väga aktiivsed ained, mida jaotatakse mitmesse rühma, millest tuntumad on:
1. terpenoidid (karotiin, lükopeen)
2. ksantofüllid (astaksantiin, luteiin)
3. polüfenoolid (kvertsetiin, resveratrool, kurkumiin)
4. glükosinolaadid (sulforafaan, allitsiin) jm.
Erinevate toitainete koostis ja aktiivsus sõltuvad sellest, kas toit on taimset või loomset päritolu, kas toit on värske või mitte, millistes tingimustes on toit kasvanud (kasvatatud) ja säilitatud. Sarnased toitained võivad sisalduda erinevates toitudes, samas aga on aineid, mis sisalduvad vaid teatud toidugruppides (näiteks täisväärtuslikku hea biosaadavusega B12-vitamiini on võimalik saada vaid loomse päritoluga toidust).
Erinevatel inimestel võivad erinevad tarbitud ained tekitada erinevat reaktsiooni ja olla rohkem või vähem aktiivsed. Toit on üldiselt alati parem kui “purgivitamiinid”, mis on keemiliselt eraldatud ja pandud kokku, ilma et oleks ümbritsetud valkude, kiudainete, rasvaga ja muude ühenditega loomulikus vahekorras.
Epigeneetika ja toitumisreeglid
Personaalmeditsiini kontekstis, mida peetakse oluliseks printsiibiks tulevikumeditsiinis, mängib olulist rolli epigeneetika. Epigeneetika erineb klassikalisest geneetikast selle poolest, et uurib välistegurite mõju organismi arengule ja geneetiliste eelsoodumuste vallandumisele. Siiski mängib ka toitumine väga olulist rolli, kuna võib mõjutada erinevate geenide aktiivsust - näiteks kurkumis sisalduv kurkumiin pärsib tuumafaktori NF-kB aktiivsust, mille kaudu vähendab põletikku organismis.
Sellest tulenevalt on oluline arvestada, et süüa tuleb seda, millel on maksimaalselt soodne mõju meie geenidele ehk oluline on toidu kvaliteet.
Tuleb pidada meeles, et enne kui aktiivsed toitained hakkavad meie organismis erinevaid protsesse mõjutama, peame toidu ära seedima, et vajalikud ained sisse imenduksid. Selles osalevad kõik seedekulgla osad, hormonaal- ja immuunsüsteem.
Meie organism vajab vaid teatud koguses toitaineid, kõik ülejäänu ja -liigne tavaliselt eritub uriini või väljaheitega; teatud olukordades ladestatakse ülejäägid rasvana (kuna me oleme loomad, on rasv tagavara-energiaallikas).
Sellest tulenevalt on teine oluline märkus - süüa tuleb nii palju, et see tagaks organismi normaalse funktsioneerimise. Siin me räägime eeskätt optimaalsest söögikordade sagedusest ja söödud toidu kogusest.
Sama toit ei pruugi sobida kõigile
Kuna inimesed on kõik erinevad, võib väita, et kõik toidud ei sobi kõigile.
Tegemist võib olla teatud seedeensüümi tootmise häirega, seedekulgla arenguhäirega, kroonilise põletikulise haigusega, läbipõetud viirushaiguse tagajärje või ravimi kõrvaltoimega (aga on ka muid põhjuseid), mille tõttu teatud aine seedimine ei õnnestu või seedimisel tekivad erinevad kaebused...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/04/19/toit-ravim-voi-murk
Millest koosneb toit
Toit koosneb makro- ja mikrotoitainetest, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, vitamiinid ja mineraalid, millel igaühel on oma kindel koht, osakaal ja seos teiste toitainetega või teatud keemiliste ainetega, mis tagavad nende ühendite stabiilsuse toidu sees. Mikroelementide hulka kuuluvad ka muud biokeemiliselt ja füsioloogiliselt väga aktiivsed ained, mida jaotatakse mitmesse rühma, millest tuntumad on:
1. terpenoidid (karotiin, lükopeen)
2. ksantofüllid (astaksantiin, luteiin)
3. polüfenoolid (kvertsetiin, resveratrool, kurkumiin)
4. glükosinolaadid (sulforafaan, allitsiin) jm.
Erinevate toitainete koostis ja aktiivsus sõltuvad sellest, kas toit on taimset või loomset päritolu, kas toit on värske või mitte, millistes tingimustes on toit kasvanud (kasvatatud) ja säilitatud. Sarnased toitained võivad sisalduda erinevates toitudes, samas aga on aineid, mis sisalduvad vaid teatud toidugruppides (näiteks täisväärtuslikku hea biosaadavusega B12-vitamiini on võimalik saada vaid loomse päritoluga toidust).
Erinevatel inimestel võivad erinevad tarbitud ained tekitada erinevat reaktsiooni ja olla rohkem või vähem aktiivsed. Toit on üldiselt alati parem kui “purgivitamiinid”, mis on keemiliselt eraldatud ja pandud kokku, ilma et oleks ümbritsetud valkude, kiudainete, rasvaga ja muude ühenditega loomulikus vahekorras.
Epigeneetika ja toitumisreeglid
Personaalmeditsiini kontekstis, mida peetakse oluliseks printsiibiks tulevikumeditsiinis, mängib olulist rolli epigeneetika. Epigeneetika erineb klassikalisest geneetikast selle poolest, et uurib välistegurite mõju organismi arengule ja geneetiliste eelsoodumuste vallandumisele. Siiski mängib ka toitumine väga olulist rolli, kuna võib mõjutada erinevate geenide aktiivsust - näiteks kurkumis sisalduv kurkumiin pärsib tuumafaktori NF-kB aktiivsust, mille kaudu vähendab põletikku organismis.
Sellest tulenevalt on oluline arvestada, et süüa tuleb seda, millel on maksimaalselt soodne mõju meie geenidele ehk oluline on toidu kvaliteet.
Tuleb pidada meeles, et enne kui aktiivsed toitained hakkavad meie organismis erinevaid protsesse mõjutama, peame toidu ära seedima, et vajalikud ained sisse imenduksid. Selles osalevad kõik seedekulgla osad, hormonaal- ja immuunsüsteem.
Meie organism vajab vaid teatud koguses toitaineid, kõik ülejäänu ja -liigne tavaliselt eritub uriini või väljaheitega; teatud olukordades ladestatakse ülejäägid rasvana (kuna me oleme loomad, on rasv tagavara-energiaallikas).
Sellest tulenevalt on teine oluline märkus - süüa tuleb nii palju, et see tagaks organismi normaalse funktsioneerimise. Siin me räägime eeskätt optimaalsest söögikordade sagedusest ja söödud toidu kogusest.
Sama toit ei pruugi sobida kõigile
Kuna inimesed on kõik erinevad, võib väita, et kõik toidud ei sobi kõigile.
Tegemist võib olla teatud seedeensüümi tootmise häirega, seedekulgla arenguhäirega, kroonilise põletikulise haigusega, läbipõetud viirushaiguse tagajärje või ravimi kõrvaltoimega (aga on ka muid põhjuseid), mille tõttu teatud aine seedimine ei õnnestu või seedimisel tekivad erinevad kaebused...
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/04/19/toit-ravim-voi-murk
