Kael ja lülisammas koosnevad väikestest luudest, mida nimetatakse lülideks. Kaela piirkond koosneb 7 lülist, mis hoiavad pead ja kaitsevad seljaaju; nende vahel asetsevad kõhrelised vahekettad täidavad amortiseerivat funktsiooni ja annavad lülisambale painduvust.
Kaelavaluga võivad kaasneda kaela kangus, valu, nõrkus või tundlikkushäired kätes, pingepeavalu (kus valu võib paikneda kukla, kõrvade ja silmade piirkonnas), pearinglus, iiveldus, üldine nõrkus.
Mis võib kaelavalu esile kutsuda?
Kaelavalu võivad põhjustada traumad (sh venitused, murrud), infektsioonid, kasvajad, kroonilised põletikud (näiteks anküloseeriva spondüliidi või meningiidi korral). Samas on teada, et pikaajaline stress on oluline selja- ja kaelavalude riskitegur. Lisaks sellele ebamugav magamisasend, mitteergonoomiline töökoht ja pikalt kestavad sundasendid võivad samuti olla kaelavalude põhjusteks.
Vananemisel väheneb lülisamba painduvus, lülide külgedele hakkavad tekkima luukasvised (osteofüüdid), lülivahekettad muutuvad jäigemaks ja õhenevad - see kõik toob kaasa kaelavalusid eakatel inimestel.
Kui tegemist on närvi kahjustusega/pitsumisega kaela piirkonnas, mis võib olla tingitud näiteks diski (vaheketta) väljasopistusest, võite tunda tuimust, kipitust, põletavat või sipelgate jooksmise tunnet erinevates kehaosades - õlas, käes (mõnikord kuni sõrmedeni välja), rindkeres, ülaseljas. Tasub mainida, et pea peal seismine (mis on üsna populaarne jooga harjutus), eriti vanuses üle 40. eluaasta, kui hakkavad tekkima kulumuslikud muutused lülisambas, võib olla ohtlik ja tekitada mitte ainult kaelavalu, vaid muid sellega seotud kaebusi, nagu näiteks neelamishäireid või pearinglusi.
Kui tunnete peapööritust üles vaadates või pead pöörates, võib selle põhjuseks olla lülisamba kõrval kulgevate arterite, mida nimetatakse vertebraalarteriteks, ajutine pitsumine, mis toob kaasa peaaju verevoolu ajutist häiret.
Lihaste spasmid võivad põhjustada valu ja kangust kaelas, mida tavaliselt rohkem esineb ühel pool - näiteks võib seda põhjustada tuuletõmme, sundasendis olemine või järsud liigutused aiatöid tehes - pea pööramine paremale või vasakule võib sel juhul olla valulik ja piiratud. Selline seisund ei kesta kaua (harva kuni 3-4 nädalat) ja seda saab leevendada venitustega, valuvaigistitega või soojakotiga.
Kaela ragisemist ei peeta ohtlikuks sümptomiks, kui sellega ei kaasne muid probleeme.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/09/kaelavalul-voib-olla-palju-pohjuseid
Kaelavaluga võivad kaasneda kaela kangus, valu, nõrkus või tundlikkushäired kätes, pingepeavalu (kus valu võib paikneda kukla, kõrvade ja silmade piirkonnas), pearinglus, iiveldus, üldine nõrkus.
Mis võib kaelavalu esile kutsuda?
Kaelavalu võivad põhjustada traumad (sh venitused, murrud), infektsioonid, kasvajad, kroonilised põletikud (näiteks anküloseeriva spondüliidi või meningiidi korral). Samas on teada, et pikaajaline stress on oluline selja- ja kaelavalude riskitegur. Lisaks sellele ebamugav magamisasend, mitteergonoomiline töökoht ja pikalt kestavad sundasendid võivad samuti olla kaelavalude põhjusteks.
Vananemisel väheneb lülisamba painduvus, lülide külgedele hakkavad tekkima luukasvised (osteofüüdid), lülivahekettad muutuvad jäigemaks ja õhenevad - see kõik toob kaasa kaelavalusid eakatel inimestel.
Kui tegemist on närvi kahjustusega/pitsumisega kaela piirkonnas, mis võib olla tingitud näiteks diski (vaheketta) väljasopistusest, võite tunda tuimust, kipitust, põletavat või sipelgate jooksmise tunnet erinevates kehaosades - õlas, käes (mõnikord kuni sõrmedeni välja), rindkeres, ülaseljas. Tasub mainida, et pea peal seismine (mis on üsna populaarne jooga harjutus), eriti vanuses üle 40. eluaasta, kui hakkavad tekkima kulumuslikud muutused lülisambas, võib olla ohtlik ja tekitada mitte ainult kaelavalu, vaid muid sellega seotud kaebusi, nagu näiteks neelamishäireid või pearinglusi.
Kui tunnete peapööritust üles vaadates või pead pöörates, võib selle põhjuseks olla lülisamba kõrval kulgevate arterite, mida nimetatakse vertebraalarteriteks, ajutine pitsumine, mis toob kaasa peaaju verevoolu ajutist häiret.
Lihaste spasmid võivad põhjustada valu ja kangust kaelas, mida tavaliselt rohkem esineb ühel pool - näiteks võib seda põhjustada tuuletõmme, sundasendis olemine või järsud liigutused aiatöid tehes - pea pööramine paremale või vasakule võib sel juhul olla valulik ja piiratud. Selline seisund ei kesta kaua (harva kuni 3-4 nädalat) ja seda saab leevendada venitustega, valuvaigistitega või soojakotiga.
Kaela ragisemist ei peeta ohtlikuks sümptomiks, kui sellega ei kaasne muid probleeme.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/09/kaelavalul-voib-olla-palju-pohjuseid
