Trombiks nimetatakse verehüüvet veresoones, mis piirab verevoolu, tromboosiks aga nimetatakse seisundit, mis hõlmab trombi tekkimise protsessi ja sellega kaasnevaid sümptomeid või muutusi organismis. Ägedad venoossed ja arteriaalsed tromboosid on arenenud riikides kõige sagedasem surma põhjus.
Sõltuvalt tromboosi tekke põhjustest, ulatusest ja asukohast võib tromboosiga patsienti ravida perearst, kardioloog, pulmonoloog, neuroloog, hematoloog, sisehaiguste arst või kirurg.
Tromboosi põhjused
Tromboos tekib siis, kui meie organismis olevate vere vedeldamise ja hüübimise eest vastutavate tegurite tasakaal häirub. Tromboosi eelsoodumust iseloomustab kolm põhitegurit: 1) veresoone siseseina kahjustus 2) suurenenud hüübivus 3) vere ringluse aeglustumine. Need kolm tegurit on tuntud eponüümi "Virchowi triaad" all.
1) Veresoone siseseina kahjustused on põhjustatud erinevatest teguritest, mis võivad hõlmata, näiteks, kanüüli/kateetri paigaldamist, traumat või operatsiooni.
2) Suurenenud hüübivus on üsna üldine mõiste, mis tähendab tromboosi suurenenud riski olemasolu trombide teket soodustavate ainete tõttu veres. Suurenenud hüübivus võib olla omandatud või pärilik.
Pärilikud vormid on haruldased (näiteks nagu antitrombiin III, C ja S-valkude defitsiit, Faktor V geeni Leideni mutatsioon või protrombiini geeni mutatsioonid).
Omandatud suurenenud hüübivuse vormid on palju levinumad, nende põhjusteks võivad olla ravimid (nt suukaudsed beebipillid, östrogeen- või muu hormonaalne asendusravi), hiljutised põletikulised seisundid, rasedus, operatsioon, trauma või infektsioon, kroonilised põletikulised seisundid (nt tõsine rasvumine, reumatoloogilised haigused, haavandiline koliit, intensiivne suitsetamine).
Pahaloomulised kasvajad (veel diagnoosimata või juba diagnoositud) on samuti oluline suurenenud hüübivuse riskifaktor.
3) Aeglustunud verevool veenides ja arterites, mis võib olla tingitud liikumatusest, rasedusest või varasema tromboosi tagajärjel tekkinud verevoolu häirest (nt eelmise trombi jäägid, veresoonte deformatsioon, armistumine või ateroskleroos).
Piiratud liikumisvõimalusega pikast reisist võib saada ka tromboosi suhteline riskitegur, eriti kui samaaegselt esinevad täiendavad riskitegurid (nagu eespool).
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/03/30/tromboos
Sõltuvalt tromboosi tekke põhjustest, ulatusest ja asukohast võib tromboosiga patsienti ravida perearst, kardioloog, pulmonoloog, neuroloog, hematoloog, sisehaiguste arst või kirurg.
Tromboosi põhjused
Tromboos tekib siis, kui meie organismis olevate vere vedeldamise ja hüübimise eest vastutavate tegurite tasakaal häirub. Tromboosi eelsoodumust iseloomustab kolm põhitegurit: 1) veresoone siseseina kahjustus 2) suurenenud hüübivus 3) vere ringluse aeglustumine. Need kolm tegurit on tuntud eponüümi "Virchowi triaad" all.
1) Veresoone siseseina kahjustused on põhjustatud erinevatest teguritest, mis võivad hõlmata, näiteks, kanüüli/kateetri paigaldamist, traumat või operatsiooni.
2) Suurenenud hüübivus on üsna üldine mõiste, mis tähendab tromboosi suurenenud riski olemasolu trombide teket soodustavate ainete tõttu veres. Suurenenud hüübivus võib olla omandatud või pärilik.
Pärilikud vormid on haruldased (näiteks nagu antitrombiin III, C ja S-valkude defitsiit, Faktor V geeni Leideni mutatsioon või protrombiini geeni mutatsioonid).
Omandatud suurenenud hüübivuse vormid on palju levinumad, nende põhjusteks võivad olla ravimid (nt suukaudsed beebipillid, östrogeen- või muu hormonaalne asendusravi), hiljutised põletikulised seisundid, rasedus, operatsioon, trauma või infektsioon, kroonilised põletikulised seisundid (nt tõsine rasvumine, reumatoloogilised haigused, haavandiline koliit, intensiivne suitsetamine).
Pahaloomulised kasvajad (veel diagnoosimata või juba diagnoositud) on samuti oluline suurenenud hüübivuse riskifaktor.
3) Aeglustunud verevool veenides ja arterites, mis võib olla tingitud liikumatusest, rasedusest või varasema tromboosi tagajärjel tekkinud verevoolu häirest (nt eelmise trombi jäägid, veresoonte deformatsioon, armistumine või ateroskleroos).
Piiratud liikumisvõimalusega pikast reisist võib saada ka tromboosi suhteline riskitegur, eriti kui samaaegselt esinevad täiendavad riskitegurid (nagu eespool).
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/03/30/tromboos
