Allergiline kontaktdermatiit (AKD) tekib inimestel, kes on ülitundlikud mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi või metalliiooni suhtes.
Allergiline kontaktdermatiit tekib allergiat põhjustava aine ehk allergeeni sattumisel nahale teatava eelsoodumusega inimestel. Allergilise kontaktdermatiidi puhul on tegemist aeglast tüüpi allergilise reaktsiooniga, mis kulgeb kahe faasina: sensibiliseerumisfaasina ja vallandumisfaasina. Sensibiliseerumisfaasis ei ole nahal nähtavaid muutusi, kuid juba teistkordsel kokkupuutel allergeeniga võib umbes paari päeva möödudes antud piirkonnas nahapõletik tekkida.
Levinumad kontaktallergeenid on nikkel ja konservandid. Nikkel on naiste hulgas kogu maailmas suurimaks allergeeniks. Probleemiks on ka üha suurenev tundlikkus metüülisotiasolinooni suhtes. Metüülisotiasolinooni üksi või koos metüülkloroisotiasolinooniga kasutatakse nahale jäetavas veepõhises kosmeetikas nagu deodorandid; neid aineid võivad sisaldada ka šampoonid, niisked salvrätikud ja koristusvahendid. Kontaktsensibiliseerumist metüülisotiasolinooni suhtes on alles praegu hakatud nii tähtsaks pidama, et aine kasutamist seadustega piirata ja ka paljud kosmeetikatootjad on hakanud metüülisotiasolinooni oma toodetesse oluliselt tagasihoidlikumalt lisama.
Lisaks on sagenemas ka lõhnaainete tekitatud allergiad. Allergiaallikateks on sellised tooted, milles on palju lõhnaaineid, mis jäävad nahale - näiteks parfüümid, lõhnaveed ning deodorandid. Lõhnaaineid lisatakse ka paljudesse puhastusvahenditesse, pesupehmendajatesse.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/04/28/allergiline-kontaktdermatiit
Allergiline kontaktdermatiit tekib allergiat põhjustava aine ehk allergeeni sattumisel nahale teatava eelsoodumusega inimestel. Allergilise kontaktdermatiidi puhul on tegemist aeglast tüüpi allergilise reaktsiooniga, mis kulgeb kahe faasina: sensibiliseerumisfaasina ja vallandumisfaasina. Sensibiliseerumisfaasis ei ole nahal nähtavaid muutusi, kuid juba teistkordsel kokkupuutel allergeeniga võib umbes paari päeva möödudes antud piirkonnas nahapõletik tekkida.
Levinumad kontaktallergeenid on nikkel ja konservandid. Nikkel on naiste hulgas kogu maailmas suurimaks allergeeniks. Probleemiks on ka üha suurenev tundlikkus metüülisotiasolinooni suhtes. Metüülisotiasolinooni üksi või koos metüülkloroisotiasolinooniga kasutatakse nahale jäetavas veepõhises kosmeetikas nagu deodorandid; neid aineid võivad sisaldada ka šampoonid, niisked salvrätikud ja koristusvahendid. Kontaktsensibiliseerumist metüülisotiasolinooni suhtes on alles praegu hakatud nii tähtsaks pidama, et aine kasutamist seadustega piirata ja ka paljud kosmeetikatootjad on hakanud metüülisotiasolinooni oma toodetesse oluliselt tagasihoidlikumalt lisama.
Lisaks on sagenemas ka lõhnaainete tekitatud allergiad. Allergiaallikateks on sellised tooted, milles on palju lõhnaaineid, mis jäävad nahale - näiteks parfüümid, lõhnaveed ning deodorandid. Lõhnaaineid lisatakse ka paljudesse puhastusvahenditesse, pesupehmendajatesse.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/04/28/allergiline-kontaktdermatiit
