Herpesviirus (HSV) ehk rahvakeeli ohatis on salakaval haigus, millel on mitmeid esinemisvorme alates suuõõne- ja huuleherpesest kuni genitaalherpese ning vöötohatist tekitava tuulerõugeviiruseni. Kuna inimese immuunsüsteem ei suuda HSVd organismist välja tõrjuda, jääb ta varjatud olekus sinna alles ning võib reaktiveeruda igasuguse stressi tõttu.
Herpesviiruste perekonda kuulub kaheksa viirust, millesse võib inimene nakatuda: herpesviirus 1 (HSV-1), herpesviirus 2 (HSV-2), varicella-zoster ehk inimese herpesviirus-3 (HHV-3), Epstein-Barri viirus ehk inimese herpesviirus-4 (HHV-4), tsütomegaloviirus ehk inimese herpesviirus-5 (HHV-5), inimese herpesviirus-6 (HHV-6), inimese herpesviirus-7 (HHV-7) ja Kaposi sarkoomiga-seostuv herpesviirus ehk inimese herpesviirus-8 (HHV-8).
Herpesviiruste põhjused ja sümptomid
Herpesviirus ehk ohatis võib levida nakatunud isikutelt, kellel kas esineb või ei esine sümptomeid. Esmase infektsiooni korral ilmnevad sümptomid ligikaudu kolm päeva kuni üks nädal pärast nakatumist.
Enne haigusele iseloomulike villide teket võib inimene tunda nn prodroomi – külmavärinaid, lihasvalu, isutust, peavalu, lümfisõlmede suurenemist ja paikset valu või põletavat tunnet lööbe tekkimise kohas.
HSV-1, mida sagedamini seostatakse suuõõne/huuleherpesega, levib peamiselt kokkupuutel nakatunud sülje või muude eritistega. Sellist tüüpi ohatis tekib huultel, suu limaskestadel, ninas, põskedel ja suu ümber, näiteks, alalõua nahal. Tavaliselt saadakse see viirus lapsepõlves ja 90% noortest täiskasvanutest on HSV-1 antikehade suhtes positiivsed.
HSV-2, mida sagedamini seostatakse suguelundite herpesega, levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Sellesse nakatutakse vanuses 15–30 eluaastat aktiivse seksuaalelu käigus. Genitaalherpes, mis tekib suguelundite nahal ja limaskestal, lahkliha või anaalpiirkonnas, võib põhjustada vastava piirkonna turset ja põletikku ning urineerimishäireid (kipitust, pakitsust, valu, sagenenud urineerimist). Naistel võib viirus kahjustada ka emakakaela.
Herpesviirus jääb organismi püsima
Viirus paljuneb sisenemiskohas, tekitades närvilõpmete põletikku. Seejärel liigub viirus närvisõlmedesse ja jääb sinna varjatud olekus, sest huvitaval kombel ei suuda meie immuunsüsteem viirust lõplikult ära hävitada. Varjatud haiguse taasaktiveerumisel tekivad korduvad ohatise episoodid.
Selle vallandajateks võivad olla stress ja vaimne ülekoormus, unehäired, raske füüsiline töö, mõni viirushaigus, päikesekiirgus (näiteks päevitamine), liigne keha jahutamine (näiteks külmaveeprotseduurid), saun, traumad, alkoholi tarvitamine.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/06/27/herpesviiruse-voib-vallandada-ka-saunaskaik-voi-paevitamine
Herpesviiruste perekonda kuulub kaheksa viirust, millesse võib inimene nakatuda: herpesviirus 1 (HSV-1), herpesviirus 2 (HSV-2), varicella-zoster ehk inimese herpesviirus-3 (HHV-3), Epstein-Barri viirus ehk inimese herpesviirus-4 (HHV-4), tsütomegaloviirus ehk inimese herpesviirus-5 (HHV-5), inimese herpesviirus-6 (HHV-6), inimese herpesviirus-7 (HHV-7) ja Kaposi sarkoomiga-seostuv herpesviirus ehk inimese herpesviirus-8 (HHV-8).
Herpesviiruste põhjused ja sümptomid
Herpesviirus ehk ohatis võib levida nakatunud isikutelt, kellel kas esineb või ei esine sümptomeid. Esmase infektsiooni korral ilmnevad sümptomid ligikaudu kolm päeva kuni üks nädal pärast nakatumist.
Enne haigusele iseloomulike villide teket võib inimene tunda nn prodroomi – külmavärinaid, lihasvalu, isutust, peavalu, lümfisõlmede suurenemist ja paikset valu või põletavat tunnet lööbe tekkimise kohas.
HSV-1, mida sagedamini seostatakse suuõõne/huuleherpesega, levib peamiselt kokkupuutel nakatunud sülje või muude eritistega. Sellist tüüpi ohatis tekib huultel, suu limaskestadel, ninas, põskedel ja suu ümber, näiteks, alalõua nahal. Tavaliselt saadakse see viirus lapsepõlves ja 90% noortest täiskasvanutest on HSV-1 antikehade suhtes positiivsed.
HSV-2, mida sagedamini seostatakse suguelundite herpesega, levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Sellesse nakatutakse vanuses 15–30 eluaastat aktiivse seksuaalelu käigus. Genitaalherpes, mis tekib suguelundite nahal ja limaskestal, lahkliha või anaalpiirkonnas, võib põhjustada vastava piirkonna turset ja põletikku ning urineerimishäireid (kipitust, pakitsust, valu, sagenenud urineerimist). Naistel võib viirus kahjustada ka emakakaela.
Herpesviirus jääb organismi püsima
Viirus paljuneb sisenemiskohas, tekitades närvilõpmete põletikku. Seejärel liigub viirus närvisõlmedesse ja jääb sinna varjatud olekus, sest huvitaval kombel ei suuda meie immuunsüsteem viirust lõplikult ära hävitada. Varjatud haiguse taasaktiveerumisel tekivad korduvad ohatise episoodid.
Selle vallandajateks võivad olla stress ja vaimne ülekoormus, unehäired, raske füüsiline töö, mõni viirushaigus, päikesekiirgus (näiteks päevitamine), liigne keha jahutamine (näiteks külmaveeprotseduurid), saun, traumad, alkoholi tarvitamine.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/06/27/herpesviiruse-voib-vallandada-ka-saunaskaik-voi-paevitamine
