Sageli mängib jalgade tursete tekkimisel rolli ülekaalulisus, ägedad ja kroonilised jalgade vigastused (näiteks sportlastel) või põletikud (näiteks reumahaiguste või veenipõletike korral). Ka ainevahetushäired nagu podagra või nakkushaigused, aga ka roospõletik võivad põhjustada alajäseme tursumist.
Põletik ja vedelikupeetus
Põletik on keha loomulik reaktsioon vigastustele, kus tursega kaasneb sageli valu – näiteks luumurru või pahkluu väljaväänamise või teatud ägedate ja krooniliste põletike nagu artriidi ehk liigesepõletiku korral. Reumaatiliste haiguste korral saavad patsiendid tavaliselt ise aru, et turse tekkis liigese, sideme või kõõluse põletiku tõttu, aga kui turse tekkis esimest korda, ei pruugi patsient ega meditsiinitöötaja kindlat põhjust määrata – siis suunatakse patsient tavaliselt lisauuringutele.
Meditsiinis nimetatakse vedelikupeetusest tekkinud turset perifeerseks turseks, mis tekib siis, kui jalgade kudedesse koguneb liiga palju vedelikku, mis muidu voolab ainult vere- ja lümfisoontes. Vedelikupeetuse tõttu võivad jalad minna paiste, nahk võib muuta värvi (muutuda punaseks, lillakaks, tumedamaks), samuti võib see põhjustada jalgade tuimust, pingetunnet ja sügelemist.
Perifeersed tursed võivad olla südame-veresoonkonna, lümfisüsteemi või neeruhaiguse sümptomiks. Just need süsteemid osalevad kehavedelike liikumises organismis ja mõningad tervisehäired võivad seda voolu takistada.
Süvaveenitromboosi põhjused
Süvaveenitromboos (SVT) on seisund, mis tekib siis, kui sügavalt keha sees asuvas veenis moodustub verehüüve ehk tromb. See tekib kõige sagedamini vaagna piirkonnas, reitel ja säärtel. SVT tekkerisk suureneb vanusega; teiste riskitegurite hulka kuuluvad: haiglaravi (sisuliselt vähene liikumine või liikumatus), aktiivne pahaloomuline protsess, suur operatsioon ja dekompenseeritud haigused (mille sümptomid ei ole raviga või ravita kontrolli all). Ei tasu unustada ka geneetilist eelsoodumust, kus osal inimestel võivad puududa vere vedeldamiseks vajalikud ained (nt antitrombiin, C- ja S-valgud jm). Ka rasedatel on SVT tekkimise risk 4–5 korda suurem kui keskmiselt populatsioonis.
Mõned süvaveenide tromboosiga inimesed ei märka mingeid sümptomeid, samas aga teistel on need väga väljendunud ja võivad hõlmata labajala, pahkluu, sääre ja isegi reie ülemise osa turset, sama piirkonna valu, naha punetust või sinakust, lihaskrampe (reeglina tekkivad sümptomid korraga ühel jalal).
Süvaveenitromboos on potentsiaalselt ohtlik meditsiiniline seisund, kuna tromb võib jala veenist liikuda edasi südamesse ja põhjustada eluohtlikku kopsuembooliat. Süvaveenide tromboosi ja kopsuembooliat esineb aastas 1–2 inimesel 1000-st.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/09/09/miks-tekivad-jalgade-tursed
Põletik ja vedelikupeetus
Põletik on keha loomulik reaktsioon vigastustele, kus tursega kaasneb sageli valu – näiteks luumurru või pahkluu väljaväänamise või teatud ägedate ja krooniliste põletike nagu artriidi ehk liigesepõletiku korral. Reumaatiliste haiguste korral saavad patsiendid tavaliselt ise aru, et turse tekkis liigese, sideme või kõõluse põletiku tõttu, aga kui turse tekkis esimest korda, ei pruugi patsient ega meditsiinitöötaja kindlat põhjust määrata – siis suunatakse patsient tavaliselt lisauuringutele.
Meditsiinis nimetatakse vedelikupeetusest tekkinud turset perifeerseks turseks, mis tekib siis, kui jalgade kudedesse koguneb liiga palju vedelikku, mis muidu voolab ainult vere- ja lümfisoontes. Vedelikupeetuse tõttu võivad jalad minna paiste, nahk võib muuta värvi (muutuda punaseks, lillakaks, tumedamaks), samuti võib see põhjustada jalgade tuimust, pingetunnet ja sügelemist.
Perifeersed tursed võivad olla südame-veresoonkonna, lümfisüsteemi või neeruhaiguse sümptomiks. Just need süsteemid osalevad kehavedelike liikumises organismis ja mõningad tervisehäired võivad seda voolu takistada.
Süvaveenitromboosi põhjused
Süvaveenitromboos (SVT) on seisund, mis tekib siis, kui sügavalt keha sees asuvas veenis moodustub verehüüve ehk tromb. See tekib kõige sagedamini vaagna piirkonnas, reitel ja säärtel. SVT tekkerisk suureneb vanusega; teiste riskitegurite hulka kuuluvad: haiglaravi (sisuliselt vähene liikumine või liikumatus), aktiivne pahaloomuline protsess, suur operatsioon ja dekompenseeritud haigused (mille sümptomid ei ole raviga või ravita kontrolli all). Ei tasu unustada ka geneetilist eelsoodumust, kus osal inimestel võivad puududa vere vedeldamiseks vajalikud ained (nt antitrombiin, C- ja S-valgud jm). Ka rasedatel on SVT tekkimise risk 4–5 korda suurem kui keskmiselt populatsioonis.
Mõned süvaveenide tromboosiga inimesed ei märka mingeid sümptomeid, samas aga teistel on need väga väljendunud ja võivad hõlmata labajala, pahkluu, sääre ja isegi reie ülemise osa turset, sama piirkonna valu, naha punetust või sinakust, lihaskrampe (reeglina tekkivad sümptomid korraga ühel jalal).
Süvaveenitromboos on potentsiaalselt ohtlik meditsiiniline seisund, kuna tromb võib jala veenist liikuda edasi südamesse ja põhjustada eluohtlikku kopsuembooliat. Süvaveenide tromboosi ja kopsuembooliat esineb aastas 1–2 inimesel 1000-st.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/09/09/miks-tekivad-jalgade-tursed
