Täiskasvanute seas esineb kukkumisi üsna sageli, eriti eakatel inimestel, kelle vanuseks on üle 65. eluaasta. Teadaolevalt põhjustab umbes 20% sellistest kukkumistest luumurde või tõsiseid peavigastusi. Vanematel täiskasvanutel on suurem kukkumisvigastuste oht kui noorematel ja keskealistel täiskasvanutel. Kukkumisi võib provotseerida üldine nõrkus, mis tuleneb vanusest, tasakaalu kaotusest, nägemisprobleemidest või õnnetusjuhtumitest.

Täiskasvanute kukkumised ja sellest tingitud vigastused võivad olla põhjustatud järgmistest teguritest:

• Kõrge iga ja / või haigus, mis põhjustab üldist nõrkust

• Tasakaaluhäired, libastumine siledal või märjal pinnal

• Tasakaalu kaotamine treppidest käimisel

• Komistamine kodus, näiteks, kui jalg takerdub vaiba või mööblieseme taha; seda täheldatakse eriti vanematel täiskasvanutel

• Isikud, kes kasutavad liikumisabivahendeid, võivad teistest sagedamini kukkuda

• Rasvumine ja ülekaalulisus, kui inimene tunneb nõrkust jalgades

• Piisava füüsilise aktiivsuse või treeningu puudumine

• Nägemishäired

• Teatud unisust või peapööritust põhjustavate ravimite, näiteks rahustite ja ärevusvastaste ravimite kasutamine

• Kukkumine äkilise südameinfarkti, krampide, insuldi või teiste tervisehäirete tõttu

• Ebasobiva suuruse või kvaliteediga jalanõud

• Õnnetused kõrgustes töötamisel

• Alkoholi mõju

• Unedefitsiit hiliste töötundide või öiste vahetuste tõttu

• Osteoporoosi ehk luude hõrenemise tõttu nõrgemate luudega naistel on samuti suurem luumurdude tõenäosus.

Millised on täiskasvanute kukkumisest tingitud vigastuste märgid ja sümptomid?

Sümptomid sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas kukkumise kõrgusest, inimese vanusest, kehakaalust ja teistest tervisehäiretest.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/01/20/kukkumise-esmaabi