Nahk moodustab 12-15% kehakaalust ja täidab erinevaid funktsioone: tekitab kaitsebarjääri sissetungijate ja kahjulike ainete eest kaitsmiseks, töötab kui tundeelund, lisaks on see eritussüsteemi oluline osa ja aitab meie kehal vabaneda näiteks pliist ja elavhõbedast. Ühelt poolt hoiab nahk ära vedeliku kadu organismist ja teiselt poolt kaitseb meid ülekuumenemisest higistamise kaudu. Lisaks tagab nahk ravimite ja potentsiaalselt kahjulike kemikaalide imendumise, mis võib olla nii kasulik kui kahjulik.
Tervel inimesel on nahk roosa, prii vistrikest või muudest punnidest või laikudest, elastne, pehme ja sile. Kogu nahk on kaetud karvadega, va huuled, labakäed ja tallad.
Naha ja nahaaluskoe struktuur ja paksus sõltuvad kehaosast - näiteks näonahk ja nahk intiimpiirkondades on õhem ja tundlikum, kui näiteks nahk küünarvartel või taldadel.
Kuiv või vastupidi liiga rasune, ebapiisava elastsusega, kortsudega, pigmenteerunud, aeglaselt paranevate haavakestega, akne või lööbega nahk võib rääkida erinevatest terviseprobleemidest.
Arvatakse, et nahk on seedekulgla, immuunsüsteemi ja närvisüsteemi peegel
Meie nahk on kodu 1,5 triljonile bakteritele, osa millest on kahjulikud ja võivad teatud olukorras põhjustada põletikke, kuid heade bakterite domineeriva mõju all normaalse immuunsuse juures ei teki nahal mingeid põletikke.
Meie soolestik on kodu 100 triljonile bakterile, mida koos sooleseinas leiduvate immuunrakkudega peetakse olulisimaks immuunsüsteemi osaks, mis tagab kuni 70% kogu organismi immuunvastust. Soolebakterid võivad mõjutada erinevate elundite, sh peaaju või naha (põhjustades näiteks depressiooni või nahapõletikku) funktsioneerimist. Soolestiku mikrobioota “suhtleb” nahaga immuunsüsteemi rakkude ja eriliste ainete kaudu, reguleerides üldist ja kohalikku põletikku. Soolestikus kiudainete lagunemisel tekkivad lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA-d) võivad soodustada teatud nahamikroobide kasvu, mis mõjutavad naha immuunkaitset. Uuringud on näidanud, et suurem kiudainete tarbimine toidus on seotud soolestiku mikroobide mitmekesisuse suurenemisega.
Uuringud on näidanud soole mikrofloora olulist rolli järgmiste haiguste tekkes ja ägenemises:
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/05/nahk-kui-tervise-peegel
Tervel inimesel on nahk roosa, prii vistrikest või muudest punnidest või laikudest, elastne, pehme ja sile. Kogu nahk on kaetud karvadega, va huuled, labakäed ja tallad.
Naha ja nahaaluskoe struktuur ja paksus sõltuvad kehaosast - näiteks näonahk ja nahk intiimpiirkondades on õhem ja tundlikum, kui näiteks nahk küünarvartel või taldadel.
Kuiv või vastupidi liiga rasune, ebapiisava elastsusega, kortsudega, pigmenteerunud, aeglaselt paranevate haavakestega, akne või lööbega nahk võib rääkida erinevatest terviseprobleemidest.
Arvatakse, et nahk on seedekulgla, immuunsüsteemi ja närvisüsteemi peegel
Meie nahk on kodu 1,5 triljonile bakteritele, osa millest on kahjulikud ja võivad teatud olukorras põhjustada põletikke, kuid heade bakterite domineeriva mõju all normaalse immuunsuse juures ei teki nahal mingeid põletikke.
Meie soolestik on kodu 100 triljonile bakterile, mida koos sooleseinas leiduvate immuunrakkudega peetakse olulisimaks immuunsüsteemi osaks, mis tagab kuni 70% kogu organismi immuunvastust. Soolebakterid võivad mõjutada erinevate elundite, sh peaaju või naha (põhjustades näiteks depressiooni või nahapõletikku) funktsioneerimist. Soolestiku mikrobioota “suhtleb” nahaga immuunsüsteemi rakkude ja eriliste ainete kaudu, reguleerides üldist ja kohalikku põletikku. Soolestikus kiudainete lagunemisel tekkivad lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA-d) võivad soodustada teatud nahamikroobide kasvu, mis mõjutavad naha immuunkaitset. Uuringud on näidanud, et suurem kiudainete tarbimine toidus on seotud soolestiku mikroobide mitmekesisuse suurenemisega.
Uuringud on näidanud soole mikrofloora olulist rolli järgmiste haiguste tekkes ja ägenemises:
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2021/11/05/nahk-kui-tervise-peegel
