Kui teil pole kunagi varem õietolmuga probleeme olnud, ei pruugi te kevade saabudes taibata, et ootamatult tekkinud aevastamishood ja vesised silmad võivad olla tingitud kevadistest allergianähtudest.
Mis on allergia ja millal see tekib?
Enamikul täiskasvanutest tekib allergia tavaliselt kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates, kuigi see on võimalik igas vanuses. Ühe suure (40 000 inimest) 2019.aaastal läbi viidud Stanfordi ja Northwesterni ülikooli uuringu käigus on leitud, et peaaegu pooltel täiskasvanutest, kes teatasid, et nad on teatud toidu või koostisosade suhtes allergilised, tekkis allergia täiskasvanueas.
Allergilised reaktsioonid tekivad siis, kui keha puutub kokku konkreetse ainega, näiteks toidu või õhus lendavate osakestega, mida ta ekslikult kahjulikuks peab. Seejärel toodab keha antikehi, mida nimetatakse immunoglobuliiniks E (IgE), mis kinnituvad teatud rakkude külge, põhjustades kõigile tuntud aine histamiini vabastamist (sellepärast on ka allergia-vastastel ravimitel olemas teine nimi - antihistamiinikumid). Histamiin põhjustab omakorda põletikku, tekitades klassikalisi hooajalisi allergiasümptomeid nagu punased, vesised silmad ja sügelus. Tõsised reaktsioonid keskkonna- ja toiduallergeenidele võivad põhjustada vererõhu langust ja isegi eluohtlikku anafülaktilist šokki.
Immunoglobuliin E võitleb infektsioonidega, mis on hea, kuid umbes igal viiendal inimesel on liiga palju IgE-d valesti suunatud allergeeni kui kahjuliku aine vastu - sisuliselt teeb keha enda kaitse huvides vea.
Miks allergia tekib täiskasvanutel?
Praegu ei ole kindlalt teada täiskasvanutel tekkiva allergia põhjused või see, miks inimesed, kes on toiduallergia puhul nautinud mitmekülgset toitu aastaid, muutuvad mingil põhjusel selle suhtes allergilisteks.
Üks teooria tugineb “hügieeni hüpoteesile”, mille kohaselt lääne inimese ümbruskond muutub aina puhtamaks ja “steriilsemaks” ja organism lihtsalt ei oska õigetpidi kahjututele ärritajatele nagu kassi kõõm või maapähklid reageerida, mis põhjustabki allergiat.
Paljud teadlased arvavad, et lapsepõlves ilmnenud tõsine allergiline reaktsioon, isegi üksik allergia episood, võib suurendada tõenäosust, et täiskasvanueas tekib allergia, kui puutute selle allergeeniga uuesti kokku. Lastel, kellel on toiduallergiaid või nahahaigusi nagu atoopiline dermatiit, võivad täiskasvanueas tekkida hooajaliste allergiate sümptomid nagu aevastamine, nohu, kipitus kurgus.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/02/08/kui-allergia-tekib-ootamatult-taiskasvanueas
Mis on allergia ja millal see tekib?
Enamikul täiskasvanutest tekib allergia tavaliselt kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates, kuigi see on võimalik igas vanuses. Ühe suure (40 000 inimest) 2019.aaastal läbi viidud Stanfordi ja Northwesterni ülikooli uuringu käigus on leitud, et peaaegu pooltel täiskasvanutest, kes teatasid, et nad on teatud toidu või koostisosade suhtes allergilised, tekkis allergia täiskasvanueas.
Allergilised reaktsioonid tekivad siis, kui keha puutub kokku konkreetse ainega, näiteks toidu või õhus lendavate osakestega, mida ta ekslikult kahjulikuks peab. Seejärel toodab keha antikehi, mida nimetatakse immunoglobuliiniks E (IgE), mis kinnituvad teatud rakkude külge, põhjustades kõigile tuntud aine histamiini vabastamist (sellepärast on ka allergia-vastastel ravimitel olemas teine nimi - antihistamiinikumid). Histamiin põhjustab omakorda põletikku, tekitades klassikalisi hooajalisi allergiasümptomeid nagu punased, vesised silmad ja sügelus. Tõsised reaktsioonid keskkonna- ja toiduallergeenidele võivad põhjustada vererõhu langust ja isegi eluohtlikku anafülaktilist šokki.
Immunoglobuliin E võitleb infektsioonidega, mis on hea, kuid umbes igal viiendal inimesel on liiga palju IgE-d valesti suunatud allergeeni kui kahjuliku aine vastu - sisuliselt teeb keha enda kaitse huvides vea.
Miks allergia tekib täiskasvanutel?
Praegu ei ole kindlalt teada täiskasvanutel tekkiva allergia põhjused või see, miks inimesed, kes on toiduallergia puhul nautinud mitmekülgset toitu aastaid, muutuvad mingil põhjusel selle suhtes allergilisteks.
Üks teooria tugineb “hügieeni hüpoteesile”, mille kohaselt lääne inimese ümbruskond muutub aina puhtamaks ja “steriilsemaks” ja organism lihtsalt ei oska õigetpidi kahjututele ärritajatele nagu kassi kõõm või maapähklid reageerida, mis põhjustabki allergiat.
Paljud teadlased arvavad, et lapsepõlves ilmnenud tõsine allergiline reaktsioon, isegi üksik allergia episood, võib suurendada tõenäosust, et täiskasvanueas tekib allergia, kui puutute selle allergeeniga uuesti kokku. Lastel, kellel on toiduallergiaid või nahahaigusi nagu atoopiline dermatiit, võivad täiskasvanueas tekkida hooajaliste allergiate sümptomid nagu aevastamine, nohu, kipitus kurgus.
Loe rohkem Virtuaalkliiniku lehelt:
https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2022/02/08/kui-allergia-tekib-ootamatult-taiskasvanueas
